punu

Äh, oleneb, mis eesmärgid sul on. Kui oled võistlussportlane, siis mudugi, ära joo ja kõik. Kui lissalt noor djuud, kes tahab terve olla, vahel lõbutseda ja musklit ka, siis võta lissalt mõõdukalt. Ma ise hindan väga selliseid mehi, kes oskavad mõõdukalt juua. Et joovadki endale paraja tuju sisse ja edasi ei lase. Millegipärast on selliseid oskajaid tüüpe vähe, on kaks äärmust, et kas karsklane või okseratas. Viimane on arusaadavatel põhjustel vastik, täiskarsklased on aga üldjuhul imelikud ja ajavad mulle veits hirmu nahka (et on potentsiaal mingiks imelikuks kiiksuks, kus ta siis ennast joomise asemel välja elab, nt sadistlik vägistamine või muud sellist toredat.) Ma ise lähtun sellest, et rihmaks pole mõtet ennast tõmmata, sest pohmakas pole hää, tean üsna täpselt mitu klaasi mida mul mingiks seisundiks vaja läheb. Segamini eri jooke ei joo. Eelistan puhtaid ja orgaanilisi asju. Eelkõige siis vein, seejärel õlu ja siis igast kanged joogid nagu tekiila, viin, gin. Need on suht puhas kraam. Poesiidrid, kokteilijoogid, liköörid ja kokteilid limonaadiga on päh. (Kuigi vahel gin toonikuga ikka läheb ka). Kodusiider ja muidu orgaaniline siider on ok mudugist (Ecusson nt).

Hm, minu meelest on Arnold kerge arenguhäirega kummalisevõitu noormees lihtsalt. See on ju juba ammu ära tõestatud, et kui poisikesed noores eas meesterahva poolt seksuaalse lähenemise märklauaks saavad, siis nende endi eelistused normist veidi hälbivad. Mis teha, aga ise ta selles süüdi pole. Ja siis need piiratud teovõimega alaealised isikud, kes siin oma väärtushinnanguid jagavad ... vbl ma hakkan vanaks jääma, aga minu meelest on noorus hukas Mina oskasin küll 16-aastaselt juba täislauseid moodustada ja evisin teatud arutlus-, kriitika- ja empaatiavõimet. Homode kohta niipalju, et nad ei tee ju kellelegi liiga. Neid on ühiskonnas alati kindel protsent, mis eriti ei muutu. Nad ei kujuta mingit märkimisväärset ohtu rahva iibele vms, pigem peaks tutkima neid lastetuid ärinaisi, keda meitel lademetes leidub ... paraad on veitsa kehv mõte jah, sest kui osad kloun-isiksused faasanisulgedega kekslinnas ringi eputavad, heidab see varju neile homodele, kes tavainimese moodi elada tavatsevad ja ei kanna naiste pesu ega midagist.

http://www.fitness.ee/lehed/tooriistad/har...nk/koht/134.gif http://www.fitness.ee/lehed/tooriistad/har...nk/koht/135.gif http://www.fitness.ee/lehed/tooriistad/har...k/koht/f028.gif Need ei tohiks puusapainutajaid mõjutada minu arusaamist mööda.

Jaa, vabandust, mõtlesin jah crosstrainerit. Parandan postis ära.

Mitte kõhulihaste ületoonusest vaid puusapainutajate ületoonusest on minuteada seljavalud. Seetõttu ei tohiks teha kõhtu üle puusapainutajate (kõige kindlam on teha kõverdatud jalgadega ja nii, et tõstad ainult õlavöödet ja keret üles ei kergitagi. Koormuse saab kätte küll, kui teed kaldpingil ja võtad ketta rinnale nt..) Lisaks ei tohiks jätta seljavalu puhul selga treenimata. Hästi ettevaatlikult natuke peaks ikka tegema, et selg suudaks puusapainutajate ületoonusele vastupanu osutada paremini.

Hm, minu rumala pea teada on asi nii, et valkude ülejääki ei saa kehas valguna talletada. See lagundatakse maksas ära ja eritatakse neerude kaudu kusiainena. Kusiaine koostises on kusihape. Kui valku üle süüa, on seega neerudest läbimineva vedeliku kusihappe kontsentratsioon tunduvalt suurem, ehk siis asi on happelisem ja hape lagundab neere. Seega võib ohtu maandada näiteks rohkem vett juues.. samas on ka liigne vesi ilmselt neerudele koormav, sest peavad rohkem tööd tegema. Aktiivset jõutrenni tegevate inimeste kohta öeldakse, et turvaline on kuni 2 g kehakaalu kilo kohta, muidu soovitatakse 0,6. Mina söön umbes 100 g päevas ja kaalun 53 kg.. siiani pole midagi juhtunud. Meie piirkonnas muuseas sellist asja nagu valgu defitsiit toidus ei pidada esinema. Pool grammi kehakaalu kilo kohta tuleb ikka ära. See on pigem aafrika ja aasia probleem, kus toitutakse väga ühekülgselt nt riisist või teraviljast ja liha on defka.

Tegelikult soovitan käia mõned korrad erinevates hästivarustatud jõusaalides ja proovida erinevaid aeroobseid masinaid ja endale hankida see, mis kõige rohkem MEELDIB. Sest see mõni protsent suurem efektiivsus ei loe eriti midagi, kui sa masinat pärast ei kasuta.

Ratta plussid: saab teha intervalltreeningut (pulssi kõrgele ajada), koormab vähem põlvi, saab raamatut lugeda samal ajal (ma võtan mõnikord aeroobsel päeval konspekti jõusaali kaasa ja siis õpin väntamise ajal; mõnele rattale saab vbl isegi läpaka peale asetada vist) Crosstraineri plussid: töötavad ka käed ja ülakeha (samas võib ju ka väikeseid hantleid tõsta rattaga sõites..) Nii et mina eelistan ratast. See on muidugi subjektiivne. Ja see on kah jura, et rattaga "istud sellel, mida peaksid treenima", sest tegelikult just tuharalihas töötab jalga alla surudes, vaatamata sellele, et sa ta peal istud. Mul läheb küll intervalli tehes kann kõige rohkem krampi.

Ei, sest mulle ei meeldiks lisaks säärtele ka lõuga raseerida

Nohh, ma praegu googeldades leidsin, et ka nt stressi võib süüdistada. Seoses sellega, et loodan paari kuu pärast kahe erineva eriala kvalifikatsiooni võrra rikkam olla kui praegu, võib hetkel mõningast stressi täheldada küll. Ja jätke meelde, et l*****ö on ropp sõna!

Mis aine puudusele see viitab, kui küüned järsku oluliselt rohkem kihistuma hakkavad kui varem? Ja kas on vahet, et kas nad kihistuvad, lõhenevad või murduvad (st et kas need nähtused viitavad erinevate ainete puudusele - mul ainult kihistuvad)? See on küll selline tibiteema, aga Oldman tundub biokeemiat hästi jagavat..

Aa ja varustuse osas- kui saali minekuks pole võimalust, siis parim vahend kodus treenimiseks on kang. Selle olemasolul on võimalik peaaegu kõiki kohti kodusel meetodil treenida. Liiatigi kui sul pink juba olemas on.

Nohh, mul on endal ka põlved p**s ja olen küsinud aeroobikatreeneritelt ja mõningatelt füsioterapeutidelt ja ühelt jõusaalitreenerilt. Ikka on see jutt, et mitte üle täisnurga lasta. Samas eks alad ole erinevad. Kui oled kogenud ja oskad oma keha tunnetada, võib täiskükk tõesti parem olla. Aga kas ka algajale, kellel juba on põlved haiged? Samas eks aeroobikateooria lähtub ju ka sellest, et klient on tohlakas, kes ennast iga lihtsamagi harjutusega võib kogemata ära tappa. Näiteks kõiki püsti sooritatavaid harjutusi loetakse seal riskiga harjutusteks, sest siis on võimalus, et klient kukub lihtsalt ümber. Kui ta juba on kõhuli maas, siis vähemalt ei saa kuhugi kukkuda. Ja kõhuli maas on ka parem teha harjutusi, mis ei ole üle mitme liigese Aeroobikas muidugi ei tehta suure raskusega. Kui raskus on suur, siis langeb kõik see jõud poolküki all fikseerimisel tegelikult täpselt põlvesidemele ja sealsetele lihastele.. samas kui alla välja kükid, siis on all liigese jaoks puhkehetk.. et venituses on ta küll, aga raskust ei pea kandma vahepeal.. ma pole ise lugenud seda artiklit millele siin viidati, aga eks igal asjal ole head ja vead. Igatahes on täiskükk tehniliselt keerulisem harjutus.

Kui on harkseis, siis on põlv veidi nurga all ja seega pinge liigesele suurem. Täiskükke ei soovitata üldse teha. Piisavalt efektiivne on, kui reis läheb max põrandaga paralleelseks ja rohkem mitte alla lasta. Õlgade laiuselt peaks jah ok olema, seda ma pm mõtlesingi. Et ei tekiks liigesele miskit nurka ega lisapinget. Kui ta tahab reielihasele massi teha, siis peaks ikka liigest kaitsma. Soojenduse ajal jah, füsioteraapia mõttes võib ilma toeta teha väikese raskusega või hoopis ilma raskuseta. Kui liiges probleemne, siis on soojendus muidugi eriti oluline.

Ma ei ole küll spetsialist, aga sinu senist harjutuste kava vaadates tundub, et võisid seljale natuke liiga teha- kõhuli maas seljaharjutusi tehes ei tohiks tõsta nii kõrgele kui saad, sest siis on lülisambale risk. Tuleb kergitada natukene ja mitte pingutada üles lae poole, vaid otsesuunas, st püüda ennast pingutuse ajal nagu pikemaks venitada. Samamoodi tuleb saalis seljapingil jälgida, et tõsta täpselt nii kõrgele, et oled sirgelt, mitte et selg juba nõgusaks läheb. Seda on ise veidi raske tunnetada, võid alguses lasta kellelgi kõrvalt jälgida ja kätt ette panna, kuni endal õige tunne sisse jääb. Põlvede osas ei ole tugisideme kandmine kunagi liiast.. on olemas ka nt selliseid tugisidemeid, mis spetsjomm takistavad liigesel külgsuunalist nihkumist, aga otsesuunas liikumist ei takista. Ma saan aru, et see jalg kannatab sul otsesuunas kõverdamist küll, aga kui liigesele küljelt surve tuleb (nagu joostes kurvi võttes), siis on valu? Sellisel juhul saad teha trenažööril reie eesmist ja tagumist ja saad ka koos jalgadega kükke teha kangiga (seda vist peetakse rohkem naiste harjutuseks, aga reie eesmist ja reielähendajaid teeb päris hästi) NB! kükkimisel ei tohi põlv liikuda varbast ettepoole, parem oleks isegi kui säär oleks põranda suhtes täitsa täisnurga all. Harkseis suurendab minu meelest kükkimisel põlvedele koormust (harkseis viib üldiselt toime rohkem reielähendajatesse ka, mis meestele ei ole ehk nii tähtsad). Kui otsesuunas kõverdamist ka ei talu, on natuke keerulisem- reie tagumist saab veel ilma jalga kõverdamata kuidagi teha, nt alaplokil mansetiga või vastaval masinal koos tuharalihasega, aga nelipealihast pm ei saagi vist, ainult puusapainutajat.