Annika Pärtel

Kunagi ammu öövahetustes käies siis küll ei söönud. Päevased söögid tegin ikka nii, nagu olid, õhtune viimane tuli tööle kaasa ja hommik samuti- öösel piirusin ainult tee ja vee joomisega.

Veelkord palju õnne, Helena! See soolade ja vee teema on vist rohkem viimaste aastate teema- minu võistlemise ajal ma pakun enamus tüdrukuid oli eelmisest ööst joomata ja ka sooldadeta viimased nii umbes 2 päeva. Meestest ei räägigi. Minu jaoks lõppes see asi viimastel võistlustel räige peavaluga laval, samas vorm oli ikka vesine... Dieediaegsetest hormonaalsetest probleemidest ma ei hakka rääkimagi- ka neid oli tüdrukutel, samuti mul endal. Seega kui ikka ka need nö naiste asjad ära jäävad ja enam tagasi ei tulgi, tasuks ka mõelda sellele- et kumb on nüüd tähtsam, kas ülimadalal kaloraazhil tiksumine võistluste jaoks või võimalus tulevikus mitte kunagi emaks saada. Selge, et võistlussport ei saa ja ei peagi olema 101% tervislikkus etalon nö tavainimese mõistes, kuid võistlusdieet kui selline on ju lühiajaline ettevõtmine ja ka siisei saa ja ei tohiks väga ekstreemsustesse sattuda. Nii et tubli, Helena, ilus eeskuju!

Tänud! Ja no ikka võib, miks mitte Meie saalis käis minuga samal ajal veel üks rase trennis, aga kahjuks kadus mingil ajal ära.. oleks olnud vahva lõpuni võidu trennida Turvahälliga käijaid seni pole veel kohanud, aga no võiks ju küll

Tere taas üle pika aja! Tänane juhuslik Arnoldiga kohtumine meenutas mulle, et ma pole siia terve igaviku sattunud... Mis siis vahepeal juhtunud on? 4,5 nädalat tagasi sain kolmandat korda emaks. Kõik käis väga kergelt ja kiirelt. Laupäevasel päeval vihtusin veel trennis kükke teha ja viskasime saaliomanikuga nalja, et homme on trennivaba päev, peaks minema sünnitama, siis ei jää trennidesse pausi sisse- noh, ja nii juhtuski Järgmise päeva varahommikul oli pisipoeg käes. Koju lubati juba 6 tunni möödudes, aga ühe päeva siiski puhkasin end seal välja. Trennis tagasi olin 4 päeva peale sünnitust- oleks tahtnud juba varem, aga päev hiljem tulime alles koju ja kolmandal päeval sõitsin juba linna tagasi- kolmandal päeval kaalutakse tutikad beebid uuesti üle, hinnatakse kuulmist, ühtlasi tehakse neile üks vaktsiin. Seega aega sain trenni jaoks alles 4. päeval. Viimasel korral on keha taastumine olnud eriti kiire- juba esimeses trennis tundsin end hästi. Trennikava jäi samaks, nädal peale sünnitust proovisin juba kergelt kõhulihaseid teha, 3,5 nädalat hiljem tegin esimese jooksutreeningu õues (viimane jäi eelmisesse kevadesse). Hetkel satun saali 4-5 korda nädalas, iga trenn lõppeb 20-30 min aeroobsega, lisaks vabadel päevadel hommikuti kas jooksen või teen beebiga pika kärutiiru. Vabu päevi polegi, katsun liikuda ikka iga päev, sest see on minu jaoks nagu lõõgastus ja hea enesetunde küsimus. 40 nädalat vs 9 päeva peale sünnitust Poja esimene trennipäev 5-päevasena Esimene jooksutrenn 3,5 nädalat peale sünnitust Esimene kõhulihaste treening- alustasin planguga Natuke toidupilte ka Kombo enne hommikust aeroobset: kohv ja rohelise kohvi kapsel Lisaks kuivharjamisele alustasin nüüd ka koduse kupumassaazhiga- aitab veninud nahka taastada, kaotada tselluliiti. Kuna peale protseduure on reitel sõna otseses mõttes sinikad järel, siis loodetavasti toimib muus osas ka sama efektiivselt... elame-näeme Mõned videod ka: Tuhara treening, 39,5 nädalal 16 päeva peale sünnitust, teine kõhulihaste treening Kärutamist saab elavdada nii: Tänane viimane harjutus jooksulindi abil: Mõned nädalad tagasi alustasin huvi pärast Myfitnesspali kasutamist. Ma ei ole kunagi varem päris kokku arvutanud oma kaloraazhi, ka isegi mitte dieetide ajal enne võistlusi- noh, ja oleks tol ajal kasutada olnud sellised äppid, mis siis viga oleks olnud Endomondosse märgin juba viimased poolteist aastat oma treeningud, nüüd on neid kahte äppi hea lihtne ühildada. Noh ja olgem ausad, kaloraazh oligi hetkel liiga madal. Praegune eesmärk on oma 1900 juurde püsivalt välja jõuda, sealt vaatame edasi. Kaalu on kadunud kuskil 8 kg, ideaalis peaks kaduma veel vähemalt 10, siis oleks see selline tore ja kergemapoolne offseason kaal. Kuna sügisel on plaanis taas joosta poolmaratoni (maratoni sel aastal siiski välja ei vea, sel lihtsalt põhjusel, et rinnalast veel päris pooleks päevaks hoida jätta ei tahaks)- siis kergema kehakaaluga on seda ka kindlasti mõnusam teha (eelmine kord joostes oli kaal 69kg). Aga no tuleval aastal- ükskord peab selle distantsi igal juhul ära joosta saama, puhtalt huvi pärastki. Toidulisanditest kasutan hetkel BCAA-d (trennis ja peale trenni), enne hommikusi aeroobseid rohelise kohvi ektrakti ja testin erinevaid proteiinipudinguid, mis on hea lihtne viis lisavalku saada. Kord nädalas luban endale ka proteiinibatooni- siiani on lemmikuks Fasti Luxus. Väga positiivne on, et linna sõites saab juba pea igast tanklast kohvi kõrvale erinevaid proteiinitooteid kaasa osta- mugav! Tuleval nädalal alustan uue treeningkavaga. Hetkel teen 2 nädalat kergemalt ja supersette, uuesti nädalast tahaks hakata rohkem ka raskusi lisama. Kardio osa võiks jääda samaks. 1-2 korda nädalas kindlasti tahaks ka õues joosta ja mida suvepoole, seda rohkem seda tegema peaks, arvestades, et septembri algul pean olema suuteline kerge vaevaga poolmaratoni distantsi läbima. Kuna trenni sh kardiot tegin terve raseduse aja, siis väga ei usu, et sellega mingeid raskusi tekib Järgmise korrani!

Tere taas! Lõppemas on 34. nädal, mis tähendab, et no natukene veel... Kaaluiive tänase seisuga +14 kg, kõik sarnane eelmisele kahele korrale, sh kõhuümbermõõt, mis on hetkel 109cm. Renniest olen vahepeal lahti saanud, selle asemele soovitas arst veidi kangemat tabletti, mis mõjub ööpäeva ja ei mingeid kõrvetisi. Saan taas süüa normaalselt- enne tekitas juba veegi joomine hoolimata lehtede kaupa manustatavast Renniest kõrvetisi... Elu on nüüd lill Trennidega olen jätkanud ikka rütmis 5 jõusaalikülastust nädalas, sisaldab ka aeroobset osa. Noorem laps (2a) juba tükk aega minu trennide ajal kärus ei maga, nii et tema uudistab ka juba nii hantleid, kange kui ka lihtsamaid masinaid, viimati sai selgeks sõudemasina tehnika- lastenurka ollakse nõus minema vaid selleks ajaks, kui mina dushi all olen. Vanema, 3se puhul on trennisaali kaasa tuleks nii elementaarne, et lastenurka ei tasu mainidagi. Nii olengi sättinud ühe treeningpäeva nädalavahetusse, et vanem saaks ka lasteaia kõrvalt saali tulla. Mõned sööginäidised: Jõuluhõnguline hakkliha, kõrvitsasalat, juurviljasegu meega, ökoloogiline pohlamoos minimaalse suhkruga Kiire hakkliha ubade ja kikerhernestege segu ning külmutatud juurviljadega Kui on aega: ühepajatoit rohke lihaga Maksakaste fitnessistide moodi: kartuli asemel on kodujuust Siis, kui ema küpsetab Omapüütud värske ahven: Hommikusöök, kui lihtsalt pudru asemel tahaks midagi erilist ja head: lisanditeks Oti kohupiim (kakao) ja proteiinibatoon Aastavahetuse ajal ei koonerdanud, tegin kodukootud jäätist. Sees ohtralt vahukoort, kondentspiima ja maasika toormoosi (teine variant oli tumeda shokolaadiga) Trennidest. No lõuga tõmban ja rööbaspuid teen siiani, küll igaks juhuks masinal, mis põlvede alt toetab ja aitab. Aga siiski. Ka surumisi teen, samuti kükke. Lihaskrampe pole, kuigi ämmakas soovitas lõpupoole kasutada puhkeajal puusade/vaagna piirkonnas pealepihustatavat magneesiumi, mis lõõgastaks enne sünnitust venivaid kõõluseid ja ei tekitaks niiviisi trennides ka ebamugavat valulikku tunnet. Seni pole vaja veel olnud, aga Mg pihusti on juba päris ammu kapis seismas. Sain muide vahepeal oma eelmise ämmaka tagasi, kes lapsehoolduspuhkuselt välja tuli- ta mäletas kohe nime nähes, et ahah tegemist oli selle hulluga, kes viimse päevani trenni tegi, ja ei imesta millegi üle ka praegu, oskab jagada asjalikke soovitusi hoopis Õlatrenn Kuna tuhar on vahetult peale sünnitust teine piirkond, mis isegi hoolimata trennidest on otse öelduna üsna loppis (kõhunahk ei ole veel tagasi tõmmanud ja sellest tulenevalt on tunne, et terve tuhar ripub samamoodi, sest kogu kere nahk on järsku ju mitu numbrit suurem :)), siis see saab hetkel vatti ikka korralikult- et peale naha taastumist oleks seal all ikka ka midagi lihase moodi, mis vormi hoiaks. Tänane uus harjutus- sellise kõhuga andis tasakaalu hoida Seni olen teinud sama sangpommi või ketastega, aga plokil on tõmme ettepoole ja sellest tulenevalt ka kogu asi veidi teise tunnetusega. Täna küsis tütar trennis, et mis ruum see seal on- tuli minna näitama, kuidas poks käib, ühtlasi meenutama kunagisi poksitrenne, millest on juba praeguseks nii umbes 17 aastat möödas... Tegelikult on tegemist äärmiselt hea HIIT treeninguga ja peaks selle tõsisemalt taas käsile võtma, nii umbes kuu- pooleteise pärast. Kergemat sorti seljatrenn Kõhunäidis ka Homme on kavas täielik puhkepäev, natuke sauna koos kerge leili ja eukalüptiõliga (olen siiani jah ikka käinud, ka kuivharjamist teen regulaarselt peale trenni, kuigi ei soovitata ei üht ega teist- olen siiski arvamusel, et kui olla teinud neid kõiki asju enne rasedust, siis ei ole need ka raseduse ajal ükski vastunäidustatud, samas tuleks teha kõike vastavalt enesetundele). Järgmise korrani!

Tere! Ma astun nii umbes 8 nädala pärast ka Teie sekka, kolmas sünnitus (eelmised 2a ja 3,5a tagasi), vanust 35. Ja tuleva aasta sügisel kavatsen ka vähemalt poolmaratoni joosta, kui mitte maratoni (sel aastal kõhuga olles jäi ilmselgelt vahele, eelmisel jooksin ka poolmaratoni), igapäevaselt möllan ka ikka saalis edasi Lavaplaane imetamise ajal ilmselgelt ei ole ega tule, nii et neist tuleval aastal ei räägi

Tere taas üle pika aja! Kuna olen vahepeal saanud mitmeid sõnumeid huvilistelt, spordihuvilistelt naisterahvastelt, kes samas seisus minuga, siis üritan nö vana võla likvideerida ja jälle blogida Mina olen omadega niikaugel, et käes on kolmas trimester ja lõpuni jäänud kirjade järgi kohekohe 10 nädalat. Kuipalju täpselt läheb, seda muidugi otsustab peategelane ise. Mõlemad eelmised lapsed läksid täpselt 5 päeva üle, aga ega see ei pruugi midagi tähendada. Mõne päeva tagune ultraheli näitas, et taas on tulemas suur poja ja puudu tal millestki küll ei ole, pigem tunneb end vastupidi, ülihästi Minule on kaalu lisandunud nüüdseks veidi üle 11kg, kõhuümbermõõt kasvanud kuni 105cm ja kindlasti kasvab veel (eelnevad olid 110 ja 112). Kõrvetab jätkuvalt hirmsasti ja Renniet on menüüs kohati vaat et rohkem kui tavatoitu (ega eriti ei aita kah) :D, eks tuleb veel paar kuud kannatada. Söönud ei ole ma vist aga kunagi nii vähe, kui praegu (no arvatavasti eelmiste raseduste lõpus oli sama lugu, lihtsalt ei mäleta). Ei mahu ja ei taha ka. Kogused on minimaalsed ja eriti nigel on hetkel õhtune söömine. Vee vajadus on aga suurenenud ja tundub, et on ka väike, kõhu kasvamisest tingitud vedelikupeetus, mis on siiski normi piires ja nö tavainimese jaoks ei ole asjas midagi erilist. Uni ei ole öösiti sügavaim, nädalavahetuseti see-eest, kui trennipäevi pole, magan vabalt lõuna ajal koos lastega enamasti kuni 3 tundi järjest. Vahepala: õunaviilud, magustamata pähklivõi Kodujuustu salat Kiire vahepala linnasõidul Hommikupuder: kaerahelbed, muna, piim, või, kõrvitsaseemned Õhtusöök: Vahepeal küpsetan ka, küll rohkem laste pärast: sidrunikeeks oma aia õuntega Jalatrenn, 29ndl Õlatrenn, 28.ndl Triitseps, 27.ndl Trennikava vahetasin eelmisest nädalast uue vastu, võtsin vastilmunud Trenniajakirjast (end Hers). Ette näeb küll 5 päeva järjest trenne, esimesel nädalal muutsin selle siiski 4ks, vaatame, kuidas nüüd uuel nädalal jaksu on. Aeroobne on ka jätkuvalt peale trenne omal kohal tavaliselt 20-30 min. Lastega on nii, et 2-ne poeg enam magada saalis ei taha, tunneb huvi igasugu masinate ja aparaatide vastu ja kärusse ma teda enam ei surugi. Las harjub saaliga, sest paari kuu pärast tuleb mul hakkama saada juba ju kahe lapsega saalis, vahel ka kolmega Vanimaga (3) juba ammu muret pole- kui on ilma vennata, siis tegutseb omapäi kergete hantlitega, sõuab või kõnnib jooksulindil, võimlemisrõngastel rippumine on ka väga meelepärane. Kui on tulnud mõlemad saali kaasa võtta, siis on nad õnneks ikka lastenurgas püsinud siiani. Minul ükski trenn laste tõttu tegemata jäänud pole, hakkama oleme alati saanud, harjutamise küsimus puhtalt. Kindlasti hea eeskuju ka lastele, kes maast madalast sportlikku eluviisi kõrvalt näevad ja seda elementaarseks peavad. Paari kuu pärast loodan juba korralikumate treeningutega taas alustada. Uuel aastal on eesmärgiks seatud sügisene Tallinna maraton, ei ole veel otsustanud, kas poolmaratoni või maratoni distants, eks kui registreerimiseks läheb, siis tuleb ära valida. Siin on, mille nimel pingutada. 5,5 kuud peale sünnitust oleks see piisavaks motivatsiooniks ju. Lõpetuseks väike pildimeenutus 2012a kevadest, tehtud 1 kuu enne esimest rasedust. Kehakaal 68kg.

Õhtust! Märkamatult on vahepeal taas niipalju aega möödunud, et varstivarsti on algamas juba 7.kuu! Ikka jätkuvalt leidub neid, kes, teades, et see pole mul mitte esimene kord, imestavad, et kas ma TÕESTI kavatsen ikka veel ja kuni lõpuni trenni teha Aga miks ma ei peaks kavatsema? Kaaluiive +8kg, vööümbermõõt nüüdseks veninud 98cm-ni. No juba annab kergelt tunda, peab ikka trenni tehes ja saalis ringi liikudes vaatama, et kas ma näiteks mõne kangi või kahe masina vahelt mööda liikuma mahun. Kipun vahel veel siiani unustama, et tuleks rohkem ette vaadata Trennide osas muutusi pole, raskused enamus samad mis suvest saati, üritan neid nii ka lõpuni hoida. Hingata on veidi raskem kui "vanasti" ja ööuni jääb üha katkendlikumaks, söögiisu väheneb ka iga nädalaga. Muus osas on aga täitsa tore veel olla Trenne hetkel 5x nädalas: 4 saali (sh peale jõutrenni igakord 15+30 min aeroobset), 1 aeroobne kodus (viimasel ajal 30 min rattasõitu, õue lume sisse sumpama väga enam ei kipu). Väike võrdlus ka: 70kg vs 78 kg Kuna hiljuti tegi Põhjala Teetalu mulle armsa üllatuse, siis õhtuti naudin nüüd naturaalset teed: No kas see Helesinine Laguun pole mitte ilus? Menüüst: hommik ikka jätkuvalt algab korraliku pudruga, kus sees on kindlasti ka piim, taluvõi, natuke seemneid ja muna. Moosi kulub ka natuke. Lõuna (peale trenni) kujuneb vastavalt isule- kord omlett salatiga, siis hakkliha, juurviljad... tk teraleiba juustuga sinna juurde enamasti ka. Kohe peale trenni on tavaks ära süüa lisaks 1 õun Vahel kulub ka mõni proteiinibatoon. BCAA sai otsa, aga kuna enam ammu ei iivelda, siis olen unustanud osta. Vist peaks. Võik võiks. Otsest puudust ei tunne. Vahepaladena kõlbavad kreeka jogurt, Oti kohupiim... Õhtusöök jääb suhteliselt nigelaks, enamasti suudan vaid kefiiri juua tassikese, rohkem lihtsalt ei mahu, isu ka ei ole. Kaloraazhi ei jälgi, pole mingit mõtet, arvestades toidukoguseid... Verenäitajad on ideaalsed, hemoblogiin istub kenasti jätkuvalt seal kuskil 145 kandis, nagu ta alati on olnud, vererõhuga ka kõik ok (tüüpilised näitajad, mida iga kuu kontrollitakse).

Laupäev! Vaba päev! Super ilus ilm, ja ei ole suutnud veel otsustada, kas võtta väiksem laps kaasa, ning minna pikemale aeroobsele õue, või siiski mitte. Sel nädalal pikka aeroobset pole veel teha jõudnudki, kuna kolmapäev oli vihmane... Üldjuhul aga kisub õueaeroobne muidu ikka sinna 2 tunni kanti ära... Saalis käisin sel nädalal mõlema lapsega- noorem, nagu ikka, magab trenni ajal, aga vanem, sel ajal, kui teised lapsed lastenurgas multikaid vaatavad ja popkorni söövad, keeldub sinna kategooriliselt minemast- ütleb, et ega tema titt ei ole, tema teeb ka trenni! :D Harjutusi ette näitama ei pea, ise vaatab, uurib ja teeb järgi (ma näiteks seda masinat iseenesest mõistetavalt ei kasuta, nii et ju ta siis oli näinud kedagi teist seal tegemas sellel) Mõned enda klipid ka: Kaal hetkel (+6,7kg) Vaevustest hetkel vaid kõrvetised kallal, seda siis juba mitu kuud- ega neist enne lahti ei saagi, kui ära sünnitan. Nii et Rennie on menüüs sama kindlalt kui multivitamiinid Ja mida kiiremini kasvab kõht (viimase 5 nädala kaaluiive +3,2kg!), seda väiksemaks jääb söögiisu. Aga ega see kaalutõusu ja kõhu kasvamisega seotud ei ole, pigem vastupidi- nüüd alles see tõeline venimine on alanud. Mõtted liiguvad juba uude aastasse, et mis saab edasi, peale sünnitust. Juba eelmisel kevadel küsiti, et kas lavale ka uuesti, aga no siis olid mul juba ju teised plaanid. Uude aastasse olen mõttes kirja pannud poolmaratoni, see peaks siis toimuma 6 kuud peale sünnitust- selle ajaga peaks saama end ikka enamvähem jooksuvormi küll. On käinud kerged mõtted ka ühe fitnessitreeneri osas, aga imetamise ajal (ehk siis enne 2018a kevadet) kindlasti ei hakka mingeid konkreetseid plaane pidama ega seadma. Vaatame lihtsalt, mis elu toob ja kuidas kujuneb. Kui väga igavaks läheb, siis kes teab Kui praegu keegi küsiks, et kas uuesti võistlemisplaane on, ütleksin ei, aga eks kõigi selliste asjade kohta kehtib ütlus: never say never... Nii, ja nüüd on kerge lõunasöögi aeg, peale mida vaatan, kas on viitsimist minna pikale kiirkõnnile või mitte

Sergei Popovi tiim

Veel emotsioone Instagramist

Sorry, tüdrukud, andke nüüd diplomid tagasi, hakkame otsast pihta

Algasid autasustamised, link õige! http://sportacentrs.com/sportacentrs_tv/live/22102016-b_ifbb_sieviesu_fitness_riga_pearl_2016_b

Bodyfitnessi tüdrukud (Foto: Ingrid Ruus)