crumhorn

Saan aru, et otseselt suudeti defineerida konkreetse neurotransmitteri puudulikkusest tingitud depressioon? See on juba suur saavutus ja seda leidu tuleb hinnata. Millegipärast kaldun siiski arvama, et diagnoosi panekul tugineti rohkem kogemusele kui spetsiaalsetele analüüsidele. Aga see selleks.... Tõsi on see, et paljud eksperimendid oma füüsilise kehaga võivad tekitada palju probleeme psüühikas (statistiliselt rohkem naistel). KV:Sellisel juhul tuleb järgida uuringut(uuringuid) teostanud meediku soovitusi. Igal juhul tuleks hoiduda kahtlastest katsetustest. Kahjuks on nii mõnedki proovinud kaugelearenenud depressiooni "nõgesesöömisega" ravida ja (parafraseerides V Sassi)ja halvendanud oma olukorda tunduvalt. ROtteri kommentaar ja soovitus on antud olukorras adekvaatne.

Kuidas võtta....? Selleks, et saada rohkem informatsiooni tuleks kindlasti määrata ka vabad fraktsioonid (F-testo jne) . Need on ka valemi kaudu tuletatavad (läbi SHBG) aga need ei ole täpnsed. Seega otse määramine(mida kõik laborid ei tee), et saada teada b i o l o o g i l i s e l t aktiivse hormooni tegelikku sisaldust organismis. Lisaks veel FSH ja LH (ka mõned rutiinanalüüsid ei teeks halba). Usun, et perearst, kes ei hoiab tihti kokku ka vajalikematelt analüüsidelt ,ei rutta siin küll vastu tulema . Minu arvamus on lühidalt see, et nende analüüside tegemiseks on vaja ikkagi vajalikku põhjust. Tavaliselt avaldub eelnevalt mõni kliinilise tunnus. Samuti vajab nende analüüside valik ja pärastine interpreteerimine kogenud spetsialisti teadmisi.

Laborimeditsiini abil on võimalik tuvastada absoluutselt kõiki horm.fraktsioone nii mehel kui naisel. Ka täiesti terves meesorganismis on sedavõrd palju östrogeenseid hormoone, et seda oli võimalik sedastada juba pool sajandit tagasi, rääkimata tänapäevasest laborimeditsiini võimalusest. Referentspiiriks peetekase östradioolil (kõige tugevam östrogeenne hormoon) vist alla 200 (oli vist pmol/L ühikus). Tavajuhul on see meestel muidugi tunduvalt madalam. Mõlema taseme mõõtmine on tavaliselt näidustatud siis kui on (valdavalt) tegemist endokriinse probleemiga. Neid uuringuid perearst üldjuhul ei teostata(kuigi võib), sest siin on vaja spetsiifilisi teadmisi. Praktiliselt kunagi ei tehta algul analüüsidena ainult testost ja östr., sest ainuüksi kahe hormooni sisalduse kindlakstegemine on väheinformatiivne. Üksik analüüse tehakse näiteks ainult siis kui diagnoos on kindlalt paigas ja patsiendile on määratud ravi (näiteks asendusravi, kus regulaarne skriining on rutiinne). Interpreteerimiseks tehakse kindlasti veel mitmed analüüsid (üks obligatoorne on näiteks SHBG-suguhormoone sisaldav globuliin). On veel oluline märkida, et praktikas peetakse veel väga tähtsaks rakuretseptorite tundlikkust konkreetsetele hormoonidele. See võib näiteks tähendada seda, et suhteliselt suure testost. taseme juures ei esine nn väljendunumaid mehelikkuse (lihaskond jne) tunnuseid, ja vastupidi - suhteliselt tagasihoidliku testost. taseme juures võivad need aga olla täiesti väljendunud. Põhjuse selles, et androgeensed retseptorid võivad indiviiditi olla kas rohkem või vähem tundlikumad. Nagu tavaliselt elus ikka, pole võhikul mõtet sellist asja selgitama hakata. Kindel on ka see, et neid analüüse perearst tegema ei hakka. Seda esiteks sellepärast, et antud juhul ainult neid kahte ei tehta, teiseks- puudub põhjus (kui uudishimu välja arvata) ja kolmandaks, tegemist on suhteliselt kallite analüüsidega.

Jah, ülemäärase valgu tarimine võib viia tõesti seksuaalse düsfunktsioonini, kuid siis peab see tarbimine olema sedavõrd suur, et organism (organitest eeskätt siis maks ja ka neerud) ei suuda seda "kvantumit" normaalsel viisil ära tarbida. Kuivõrd suur ? Sõltub täiesti isikust. Ülemäärase valgu tarbimine viib ka prostata (eesnääre) funktsiooni häirumiseni, mis võib mõnel isikul tõesti avalduda seksuaalse düsfunktsioonina.

Ma ei tea milline fat burner Sul on kuid enamus neist aktiveerivad tugevalt ka seedetrakti talitust. Näiteks üks "poollegaalseid" ja ägedamaid, ECA stack, tekitab paljudel maohaavandeid. Ei usu küll, et Sul on sellega tegemist. Kõrvetisi tekitavad paljudel inimestel ka tunduvalt leebemad. Näiteks need, mis sisaldavad kofeiini, kaneeli jms.

Eeldame, et diagnoos on õige. Reaktiivse artriidi diagnoosi kindlale kinnitamisele eelnevad kindlad analüüsid. Haiged mandlid võtavad immuunmehhanismi reageerimisest haigusele kindlasti osa, mistõttu nende eemaldamine oli kindlasti näidustatud. Prednizolon ja Sulfasalazin on tõesti reaktiivse vormi)valikravimiks. Väga tihti tekivad prednizoloni tarvitamisest seederatki pindmised nn kortikoidhaavandid. See on levinud kõrvaltoime. Päris kindlasti ei oleks tohtinud ravi sellise aja jooksul, sellisel viisil katkestada. Tavaliselt korrigeeritakse siis ravidoose ja lisatakse juurde antatsiide, mis peaksid aitama. Aktiivselt kulgeva artriidi korral glükokortikoidravi vastu head alternatiivi ei ole. Arcoxia toime maole on küll leebem (aga on siiski olemas ) kuid raviefekt puudub ja enesetunnet ei paranda. Siin ei saa muud soovitust olla kui et pead kiiresti arsti juurde tagasi pöörduma, võibolla vajab medikamentoosne ravi kohandamist, korrigeerimist. Kindlasti tuleb seda jätkata. Liikumisharjutused iga päev, vastavalt valulävendile.

No- nii... Mida teada tahate... ? Tean asjast ühte teist kuid sedavõrd tark ei ole, et väga lihtsalt asja lahti seletada. GABA ehk siis aminovõihape on eelkõige kesknärvisüsteemis tuntud mediaatoraine. Kokku teadaolevalt on mediaatoraineid 50-55. Manipulatsioone osatakse teha kuskil 10-12. Vot aminovõihape on üks neist. Kuigi keskne koht on amonovõihappel kesknärvisüsteemis on GABA retseptoreid ka mujal organismis. Keksnärvisüsteemis reguleerib GABA pidurdusprotsesse. Pidurdusprotsesse ei saa siin tõlgendada sõnasõnalt. Absoluutne pidurdus (inhibitsioon) ja absoluutne aktivisatsioon lõpevad mõlemad organismi mittetoimimisega. GABA ühendeid ja derivaate on tõesti ka nii mitmeteski toiduainetes (teada tuntud on tee) kuid neis on seda sedavõrd vähe, et otsest nn ravi/efekti neil ei ole, võibolla ehk väga kvaliteetne ja noor rohelise tee ekstrakt välja arvata. Aga GABA juures huvitab meid see, et mitmete mehhanismide kaudu (mida kõike veel täpselt me ei tea) mõjub ta toniseerivalt (mitte aktiveerivalt!) kesknärvisüsteemi ainevahetusele. Kesknärvisüsteem on aga väga keerukas mehhanism, kus dirigeeritakse väga paljude tähtsate protsesside toimimist. Samuti on tõestatult leitud, et toime on ATP sünteesile, lihaselundkonnale jne. ühesõnaga siin peaksin ma rääkima sellest kuidas "transmembraansed valgud ennast kokku pakivad" jne jne aga vaevalt seda juttu siin vaja on. Aja jooksul on leiutatud sellel baasil ka mitmeid keemilisi ühendeid, mida ravimitena kasutatakse. Mõnel maal neid neid peaaegu kui toidulisandeid aga üldiselt on see ikka apteegikaup sest need GABA keemilised tuletised (GABA derivaadid) on defineeritud kui nootroopikumid (aminalon,piracetam, fenibut,oxiracetam jne jne). Täpsustuseks siis seda et välismaal müüdud GABA ja Gaba derivaadid on selles mõttes erinevad asjad, et nn puhas GABA on nn "looduslik" Gaba derivaadid (mida siin mainisin) on aga sellised nn "turbo" variandid, ravimid. Piracetam (mõni kipub nimetama seda ajuvitamiiniks kuigi vitamiinist on asi kaugel)on ka praegu jõualadel tarvitatav kaup.Seda eriti tõstealadel. Tänu tuntavale mõjule aju ainevahetusele aitab ta pilti suurte koormuste juures alles hoida:). Ei tea hetkeseisu aga praegu ei tohiks derivaadid enam dopinguregistris olla. Olid umbes 1-2 aastat tagasi aga võeti sealt välja.

Kui on tegemist püsiva probleemiga siis tuleks gastroenteroloogi juures ära käia. Üksikuid seedetrakti katarre esineb ka tervetel inimestel. Põhjuseks tavaliselt toiduga liialdamine või siis liigset maohappe produkstsiooni nõudvate toitude söömine. Samuti mitmed neurofüsiloogilised häired. Vaevus on tingitud sellest, et maohape tungib söögitorru (mille limaskesta reaktsioon on leeliseline)kus me kõrvetist ka tunneme. Maos tunneme kõrvetistest tingitud püsivaid alaägedaot valu alles siis kui on tegemist gastriidiga. Seni kuni pole happe tasakaalu mehhanism täpselt selge, tuleb toiduvalikuga käituda katseliselt. Soovitatud õunaäädikaga peab ümber käima väga ettevaatlikult, sest siis kui on tegemist mao limaskesta ülihappseusest tingitud alaägeda põletikuga, ärritab see seedetrakti veelgi. Õunaaadikas aitab happelisust ikkagi reguleerida ja seda juhul kui ärritusseisundit ei ole. Mõistagi tuleb ka siis seda tarvitada ettevaatlikult, oma organismi tunnetades. Väga paljudele ta ei sobi, vaatamata põhjustest. Katseliselt soovitan ülalmainitud juhtudel proovida retseptivabalt saadavaid H2 retseptorite blokaatoreid (ranitidiin). Tavaliselt kõrvaldab see vaevuse kiiresti. Kui see aitab (ja on tegemis püsiva probleemiga) siis on kasulik ette võtta ravikuur ravimitega, millel on sama toimestruktuur, efektiivsus aga suurem (omeprazol jt). Tavalisi antatsiide ei soovita (Rennie) jms. Nende toime on lühiaaline. Kindlasti ei tohi kasutada soodat.