joey

Võibolla on sul õigus. Ma ei kavatsenud kellegagi vaidlema hakata, teadagi mis juhtub kui foorumis hakata vaidlema. Üritan ainult aidata ja avardada natuke silmavaadet. New age-ist ei tea ma midagi. Pigem olen fanatt, kellele meeldib uurida, selle käigus ka omad järeldused teinud. Näen üht, ütlen kahte ja aru saadakse kolmandat. Sellegipoolest, peace, sõbrad.

Katseloomadest. Neid katseid tehakse tingimustes, mis on lühiajalised muutused. Ja minu silmis ei vääri nad tegelikku tõde. Kas teadsite, et rott on äärmiselt kohanev loom. Kui sa annad rotile mürki toiduga, siis nad õpivad väga kiiresti ära seda toitu ignoreerima, mis on nende jaoks vale. Tehakse isegi väga peeneid ja kavalaid mürke, mis toimivad nt ütleme päeva pärast, et rotid ei saaks alateadlikult aimu, mis värk on. Sellegipoolest ei lähe kaua, ükskõik kui peene mürgiga tegu, et vältida seda toitu. Pane seesama rott katsesse ja anna talle uut imemürki, siis ilmselgelt ta seda sööb ja ka sureb. Tal pole olnud piisavalt kogemust, et kohaneda. Jaa, rott ja inimene on erinevad. Aga kogu see protsess on sarnane alateadlikul tasandil. Inimene on aga niivõrd programmeeritud, et ta ei taha enam oma keha kuulata. Kui ta seda suudaks, ma arvan väga kiiresti suudaks ta oma kaalu, tervise jne korda saada kui ta lihtsalt muudaks toitumist oma sisetunde alusel. Inimene ei ole loodud paksuks. Kuidas saab evolutsioon selliseks areneda? Kus on see loogika? On kas toit vale, või evolutsioon vale.

Tänapäeva ühiskonnas? Kas sa ei arva, et selles see probleem ongi. No ilmselgelt see ürginimene sööks ennast paksuks väga kiiresti, kui tal oleks võimalus igapäevaselt mcdonaldsis käia. See oligi see mida ma ju rõhutasin - toit on vale, millega ühiskonna areng on jõudnud. Ja sellega me paksuks ennast söömegi, sest me ei suuda veel teha vahet toidul ja toidul. Ma olen veendunud, et me tajume oma valet toitumist alateadlikult ja inimesed on isegi võimelised seda tunnistama. Probleem on see, et nad ei tea ega oska teha muutust, sest nad arvavad, et on vaja ilmtingimata mingit haridust või superteadmisi toitumisest. Vaja oleks vaid loogilist mõtlemist ja keha kuulama õppimist. Unustage ära igasugused füsioloogia-alased teadmised ja mida veel. Kellele neid vaja on, et oma toitumist muuta? Keha vajab kogemust ja sinu kui mõistuse ülesanne on seda protsessi jälgida ja "teha märkmeid", et siis kogu pilt kokku lüüa. Toitumine on ja jääb isiklikuks, keegi ei saa sulle ette öelda täpselt mida sa pead sööma. Sa pead mängima sellega. Kahjuks ei ole aga inimestel aimu, kui kardinaalselt nad peaksid oma toitumist muutma. Ühiskond on suutnud ajupesuga teha juba liiga palju. Tüüpiline eestlane ei suuda ette kujutada toitumist, mis oleks tühi tärklilistest toiduallikatest. Nooruk ei oskagi enam mõelda maailma, kus ta oleks ilma limonaadita, mis ei ole praktiliselt midagi muud kui soola ja fruktoosi lahus, tegelikult.

Mina näen, et kogu selle teema tuumaks tegelikult on ju sinu enda isiklik ISU, kui keha tunne, mida ta sulle annab mõistmaks mida ta vajab. Unustage ära kõik dieedid ja mitte-dieedid; mis on vale ja mis on õige. Seda ei ole olemas. On olemas vaid sinu isu. Sinu keha on suurepärane indikaator sellele mida ta vajab. Aga seal on väike konks. Isu, kui suurepärane taju või töörist on väga paljudel ära rikutud ja sellega ei ole me sünkroonis nagu me olema peaksime. Me oleme keha õpetanud toituma valesid toite, mis ei vasta meie organismiga nii nagu ta on looduse poolt loodud. Kui tal tekib mingi isu ja kui me oleme õpetanud talle mingi toidu kogemuse põhjal, siis ta võtabki selle, mida ta on kogenud, samas aimamata vale toidu ohust. Kui toit ei tule otse loodusest ja ei ole orgaaniline, siis just see on see mis tapab meie isu. Seda võib vaadata ka nii: sinu keha on rumal ja annab vaid infot toidu vajadusest vastavalt mida ta on kogenud; ja sinu mõistus on tark, kes otsustab, mida ta oma kehale annab. Või: sinu keha on tark ja teab täpselt mida ta vajab, aga sinu mõistus on loll, kes ei tea mis on õige toit, mida kehale pakkuda. Ühesõnaga vahet ei ole kumb, point ongi selles, et nad ei tee koostööd, mida nad tegema peaksid ja on loodud tegema. Eriti naistel, väga paljudel on komme oma isusi matta ja vaadata neid kui vaenlast, kes tahab neid paksuks teha. Tegelikult aga annab keha vägisi teada, et ta vajab nt vitamiine ja mineraale ja antioksüdante, et anda kehale mida ta vajab. Selle asemel paneme me aga suhu mingi tärklilise või muu töödeldud toidu, mis sisaldab praktiliselt ainult kaloreid ja olematu kogus vitamiine/mineraale/antioksüdante jne. Samal ajal saame me töödeldud toidust liigpalju vabu radikaale, mis otseselt takistavad mitokondrite tööd, mis tähendab otseselt ka seda, et vaja juurde süüa, kuna on energiapuudujääk. Kogu asja tuum on mitokonder ja tema tervis, sest just tema vastutab meie rakkude energia eest. Aga meie keha on nii loodud, nagu ta on looduses arenenud. Mis tähendab orgaanilist toitumist, milles on esindatud suurepärane harmoonia erinevatest süsivesikute allikates, rikkumata vee molekulist, kui ka harmoonias ja teineteist täiendavadi mineraale, vitamiine ja antioksüdante. Just neid on vaja, et keha saaks energiat ja õigesti talitada ja just see on see mida keha meile tegelikult teada tahab anda. Mitte et kui palju kaloreid ma peaksin sööma või mitte. Kui keha saab piisavalt neid mikrotoitaineid, siis ei ole vaja absoluutselt jälgida päevaseid kaloraaze, sest esiteks keha energia tasakaal on paigas, mis ei nõua pidevat toitu, ehk me ei tapa enam oma isu. Ja meie isust saab meie jaoks suurepärane abiline teadmaks mida meie keha tegelikult vajab. Sest kui mitokonder on tervislik, siis ei ole võimalik inimesed ennast üle süüa kaloritest. Ning kalorist saab täiesti tähtsusetu termin sinu jaoks. Seega, mitokonder terveks, orgaaniline toit peale ja kõik su dieedimured ja tervisemured on lahendatud. Jälgi vaid oma isusid. Isu on su sõber, mitte vaenlane. Miks ketokeenne dieet tegelikult töötab? On just sellepärast, et nt tehtud katsed rottidel näitas, et kaloriallikaks mitte süsivesik, vaid rasv aktiveeris organismi tegema rohkem tööd mitokondril. Mitokonder sai justkui märku, et on "energiakriis" ja rakud võivad jääda "miinusesse", mis sundis mitokondril oma tööd tõhustama. Mis toimus on see, et kaalulangus ja isulangus toimus iseensest ning ei olnud vaja liiga palju kaloreid enam, et korvata energiapuudujääk. Sama mehhanism, teatud uuringud näitasid, toimub ka kui inimene paastub. Või siis langetab kaloraazi andmaks "rumalane" kehale märku, et on oht või kriis ja toitu ei ole nii palju saadaval, mis sundis organismil tõhustama mitokondri tööd.

Suhteliselt mõttetu vaidlus, kuna see on paljugi individuaalne sõltudes mitmest tegurist, võta kasvõi vanus, stress ja geneetilised iseärasused. Seega minu meelest kõige lihtsam on seda asja näha selliselt, et sa lihtsalt tead, et sinu treeningud sõltuvad kolmest tegurist - intensiivsus, maht ja sagedus. Neid teades, mõistab iga treenija ise et need peamiselt kujunevadki välja iseenesest ja kogemusega. Ei ole vaja konkreetselt pead murda mis on õige ja mis vale. Selle dikteerib meile sisetunne. Ehk see mis meeldib kõige enam, see metoodika on ka õige. Oleks väga vale lähenemine treeningutele, kui võtta tõepähe mingi teatud süsteem, et keegi on nii öelnud ja nii peab olema. Peamisest teguriks peaks olema ikkagi sisetunne ja teadmine intensiivsuse, mahu ja sageduse omavahelisest koostööst. Trenn on produktiivne kui me seda naudime, sest see, et me seda naudime on keha märguanne, et me oleme õigel teel, mis tähendab arengut. Seega teoreetiliselt võid isegi teha ka iga päev, mis tähendaks seega ka üliväikest intensiivust ja mahtu, kuna sagedus on ülisuur. Jne. Kui treenid suure intensiivsusega, siis see tähendab ka väiksemat sagedust kui ka mahtu. Jne. Nad sõltuvad omavahel ja üldiselt nad kujunevadki ise paika, kui ainult keha kuulata ja alluda treeningule, mis kõige enam on meelepärasem. Profikulturismi maastikul on ju ka nt Coleman tegi väga suurte raskustega. Cutler minu meelest tegi selliseid poolikuid kordusi. Võta siis kinni milline on õige. Õige ongi see, mis meelepärasem. Ületreening ei olegi miski muu, kui keha mitte kuulamine ja kuivalt mingi stampkava järgi tegemine. Kogemus on see, mis õpetab. Kuulake oma keha ja ta ei valeta. Minu tagasihoidlikum arvamus.

Sinu pikkuse kohta tundub kaalu maru vähe. Tõsta oma tavatoidukoguseid ja ehk ka söömissagedust, küll kaal tõusma hakkab. Võid kasutada ka mingit "massilisajat" peale treeninguid, mis keha eelkõige valgu, süsiv varustab. Ürita ennast mitte lihtsalt paksuks süüa, vaid mine ka jõusaali ning tõsta tavatoidus ka valgukoguseid veidi ehk vastavalt sisetundele - piimatooted, liha, kala, munad. Mine jõusaali, kus kindlasti oleks olemas ka treener, kes oskaks sulle õiget tehnikat näidata. Saalihoki eeldab vast rohkem kiirust, selle eelduseks ongi lihased. Mina soovitaks teha sul jõusaalis tavalisi baastõsteid, mis sulle ajapikku nii lihast, jõudu kui ka kiirust lisavad - jõutõmme, rinnalt surumine, kükk, lõuatõmbed, tõukamine, svung, rinnalevõtt, kõhulihased. Las treener jaotab need sulle ära vastavalt sinu saalihoki treeninguga ja ehk mingi 2 korda nädalas või nii. Ei soovitagi väga üksinda neid harjutusi tegema hakata, kuna vist oled suhteliselt kõhna ning nii võib vigastuseoht olla päris suur.

Sügavad õnnitlused tagantjärgi

Viide, allikas, lisalugemist selle kohta? Tänud ette

Õnnelik pead olema, kui aju ei taha mõelda. Just vähem mõeldes kasutad aju maksimaalseid võimeid ja suudad keskenduda. Ära mõtle, mõtle siis kui seda vaja on. Proovi näiteks lihtsalt istuda ja olla, mitte midagi tehes, samal ajal ole teadlik oma peas toimuvast. Peagi märkad kuidas mõtte hüppab ühelt mõttelt teisele ja koos sellega kaasneb sisemine dialoog, hinnangud ja arvamused. Hullumeelsus. Aga ära muretse, see on enamike inimeste probleem. Mõtle vähem ja naudi seda mis on praegusel hetkel, tulevikku-minevikku pole olemas, aega pole olemas, on ainult praegune hetk ja iga hetk annab täpselt nii palju mõtlemist kui vaja. Seda kogedes kaob igasugune stress jne ning midagi teadusliku lugemine ei ole mingi probleem.

Ka see on päris hea reklaam: http://www.youtube.com/watch?v=qCHKXICefFw

Vähemalt ära tegi

Päris huvitav jah. Savisaare tundis ka päris ruttu ära ja Eda-Inese leidis ka kähku Otti ei leidnud ta mul ka

Päris huvitav, ma esimest korda kuulen, et seda kasutavad kulturistid. Googeldades sain targemaks, et see on olnud kulturistide seas päris populaarne - mitmeid korda kõrgem kasvuhormoonitase, parem valgusüntees, põletab rasvu, tõstab söögiisu. Kui seda normaalsetes kogustes tarbida, siis tundub päris hea "toidulisand" kangiväänajatele. Kui liiga palju, siis juba tõstab kortisoolitaset jne. Aga päris huvitav, kui oleks võimalust, tasuks proovida küll.

Ära mõtle selle peale, et ei saa hakkama, see on illusioon mida su aju loob ning seda ei ole olemas, kui sa ei ole proovinudki. Teiseks see ei mängi sinu elus mingit rolli kas sa saad hakkama või ei saa, see ei oma tähtsust. Seega sellise asja peale ei pea üldse mõtlemagi, sellega sa kurnad lihtsalt iseennast. Ära loo liiga palju eesmärke ning ära hoia nendest kinni. Lihtsalt alusta vaikselt ja ela üks päev korraga, tasapisi, alles siis märkad kui lihtsad asjad tegelikult on. Kui sul on vaja kedagi, kes sind sunniks ja keda huvitaks kuidas SINUL läheb, siis selleks võib olla siinne foorumirahvas, kes on täis noori trenniinimesi omades olulisi tarkusi, mida sulle jagada. Ühesõnaga leia oma tee ja kõnni sedapidi. Mina näen, et sa oled oma tee taas üles leidnud, sest tahet sul on, nüüd ära kaota seda uuesti, pea püsti ja astu üks samm korraga. Päikest

Kle aga äkki sa ei olegi mõeldud kasvama