Jump to content
Brooklyn

korvpallur jõusaalis ?!

Recommended Posts

Küsimus oleks siis selline, et millistele lihasgruppidele peaks enam pöörama rõhku korvpallu jõusaalis. Et saan aru sest et kõik on vajalik, aga päris kõigeks ju ka inimestel aega ei jagu :P

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Küsimus oleks siis selline, et millistele lihasgruppidele peaks enam pöörama rõhku korvpallu jõusaalis. Et saan aru sest et kõik on vajalik, aga päris kõigeks ju ka inimestel aega ei jagu :wub:

Jah, aga et korralikult jaotada siis peaks ju igapäev käima jõusaalis või tihedamini, aga mul on aeg käia kolm korda nädalas ning ei oska väga ära jaotada seda, kuna tahaks ikkagi rohkem korvpalluri lihast juurde :P

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Jah, aga et korralikult jaotada siis peaks ju igapäev käima jõusaalis või tihedamini, aga mul on aeg käia kolm korda nädalas ning ei oska väga ära jaotada seda, kuna tahaks ikkagi rohkem korvpalluri lihast juurde :P

tegelt pikemas perspektiivis oligi plaan kavadeni jõuda, aga OK, jõudsime varem. Aga näiteks kui tuleb juba sala soov välja (lisaks nö. "kossu lihastele") oleks soov tugevada rinna lihaseid ning käe varsi suurendada jne. Et kas siis tasuks seda kava täiendada, nagu näiteks see http://www.fitness.ee/main.php?main=toorii...rcise&nr=14

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kui sa tahad jõusaalitrenniga parandada oma korvapallisooritusi siis soovitaks hoopis minna bodypumpi (oma kogemused, mängutulemused paranesid märgatavalt). Või teha jõusaalis selliseid üldfüüsist parandavaid harjutusi nagu: kükk, jõutõmme, military press(eriti kasulik)... ilusad rinnalihased ei paranda sinu korvpallimängu mitte karvavõrdki!

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Defineeri mulle, palun, "kossu lihas". Mingi sääremari, õlg?

Kossulihase all mõtlen ma neid lihaseid mis on kossus kõige rohkem kasutusel.

Olen 15, paari nädalapräast 16. Olen 176cm ning eeldused kasvada on kuni 185cm. Pean ära mainima et olen kiire ainevahetusega, kerge kaaluline ning kasvueas ! Mängin positsoon 1, 2

undionu, ma ennist juba mainisin et rinnalihased oleks nagu salasoov ehk siis teisejärguline :P

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Kui sa tahad jõusaalitrenniga parandada oma korvapallisooritusi siis soovitaks hoopis minna bodypumpi (oma kogemused, mängutulemused paranesid märgatavalt). Või teha jõusaalis selliseid üldfüüsist parandavaid harjutusi nagu: kükk, jõutõmme, military press(eriti kasulik)... ilusad rinnalihased ei paranda sinu korvpallimängu mitte karvavõrdki!

Ilusad rinnalihased ei paranda korvpallimängu, tugevad rinnalihased parandavad.

Lombi tagant näiteks- Bryant(tagamängija) surub 150kg, Ben Wallace(tsenter) 200kg

Niisama ilu pärast nad vist ei tee!!!

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Ilusad rinnalihased ei paranda korvpallimängu, tugevad rinnalihased parandavad.

Lombi tagant näiteks- Bryant(tagamängija) surub 150kg, Ben Wallace(tsenter) 200kg

Niisama ilu pärast nad vist ei tee!!!

Need mehed on üle kere sitaks tugevad ja ma olen täiesti kindel, et sellised tulemused on saavutatud üldise füüsilise ettevalmistuse käigus, spetsiaalselt rinnaltsurumist treenimata. Korvpalluri jaoks on hoopis tähtsamad selja-, jala- ja õlalihased.

Looduse poolt kergekaaluline mees peaks keskenduma kiiruse ja jõuvastupidavuse arandamisele (bodypump või saalis kergemad raskused ja pikemad seeriad). Korvpallis on tagamängijal hoopis efektiivsem vastane üle joosta, kui see, et jõuad temast rohkem suruda.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Kossulihase all mõtlen ma neid lihaseid mis on kossus kõige rohkem kasutusel.

Olen 15, paari nädalapräast 16. Olen 176cm ning eeldused kasvada on kuni 185cm. Pean ära mainima et olen kiire ainevahetusega, kerge kaaluline ning kasvueas ! Mängin positsoon 1, 2

undionu, ma ennist juba mainisin et rinnalihased oleks nagu salasoov ehk siis teisejärguline :P

No nüüd on asi selgem. Esmalt peab kohe ära mainima, et tagamängija jaoks kaaluvad tehnilised ja kiiruslikud võimed jõu-ja massinäitajad selgelt üle. Playmakeri kehalises ettevalmistuses ongi märksõnadeks kiirus-ja plahvatusjõud. Lihasmassi võid sa esialgu unustada, seda sul eriti tarvis pole, kui siis ainult atleetliku (loe: sportlasliku) väljanägemise pärast (hirmutad vastast ja avaldad muljet treeneritele). Lihasmassi ja staatilise jõu näitajad on olulised eelkõige tsentrile ja suurele äärele, kes on tihti korvi all positsioonivõitluses. Näiteks Tarmo Kikerpill on oma 196 sentimeetriga Eestis korvi all parem kui ükski puhas tsenter, sest tal on väga tugevad jalad, mistõttu ei pea ta vastast alati kätega ära tõukama (selle vilistavad ju kohtunikud kohe veaks), ta teeb kogu töö jalgadega ära ja ei mingit viga. Sina oled aga pidevalt liikumises ja kiirendusvõimed muutuvad sinu jaoks väga oluliseks (näiteks kui sinu heaks tehakse kate). Ma ei hakka sulle rääkima üldkehalisest ettevalmistusest jõusaalis, sest see on selline üldtuntud universaalne treening (võid kasutada näiteks ringtreeningut), kus võid/pead andma koormust erinevatele lihasgruppidele. Soovitan jällegi läheneda treeningule niimoodi, et arendaksid kangisaalis nii jõuvastupidavust (ül 15 korduse seerias) kui ka maksimaalset jõudu (jõuad sooritada 1-3 kordust). Massiharjutused (8-12 kordust) pole sulle primaarsed. Kiirusjõudu tee aga lõigutreeninguna hoopis pallisaalis või staadionil. Ära jookse lendlähtest lõike, vaid pigem paigalstardist (püstiasendist). Lõigud olgu suht lühikesed (20-40m). Kiirendusvõime on mängujuhi "leib", juhul kui tahad kiirrünnakuid algatada ja vastase lihtsalt üle joosta. Näiteks 2001. aastal oli LA Lakers keskendunud just ülikiire mängurütmi juurutamisele, mida pidid vedama Fischer ja Bryant (isegi vana Shaq pandi siblima nagu taksikoer) ja efekt oli muljetavaldav (San Antonio, kes oli tol hooajal väga tugev, jäi poolfinaalis Lakersi vastu igale poole hiljaks, lausa piinlik oli lõpuks vaadata). Ära unusta ka plahvatuslikke võimeid. Isegi kui sinust ei tule donkajat, siis parandab hea hüppevõime oluliselt visketabavust, sest vastane ei suuda sind hüppeltviskel piisavalt segada (sina teda aga küll). Kuidas siis treeninda hüppevõimet? See treening jaguneb kahte etappi. Esmalt pead plahvatuslikuks tööks ette valmistama oma jalalihaste (eelkõige sääre kolmpealihaste) lihas-närviaparaadi ja alles teises etapis arendad lihaseid endid. Mida see siis õieti tähendab? Kui inimene alustab mistahes jõutreeninguga, siis esimesed 2-3 kuud toimub jõunäitajates kiire areng (näiteks poiss, kes surub rinnalt esialgu 60 kg, suudab kahe kuu pärast juba 80 kg, aga edaspidi selline areng aeglustub oluliselt). Kiire spurt tuleneb sellest, et esimestel kuudel hakkab närvisüsteem kohanema selliselt, et üha rohkem lihaskiude oleks korraga töösse rakendatud (lihas ise ei kasva ega arene veel oluliselt) ehk lihase juba olemasolevat potentsiaali kasutatakse paremini ära. Kõik, kes on tundnud mingil suurel pingutusel tugevat lihasvärinat (eelkõige just treenimate seisundis), siis teadke, et sel hetkel ei suuda närvisüsteem enam kõiki motoorseid ühikuid (lihaskiud + närvirakk) korraga töös hoida. Niisiis pead sa andma oma jalgadele põrutus-hüppekoormust, sest siis õpib NS lihaseid vastavaks tööks kohandama. Kõige paremini sobivad selleks sirgetel jalgadel (põlveliigesest lukustatud) pöiahüpped ehk põrkad pöidadel nagu pinksipall (iga kord tõuka end pöidadega maksimaalselt ülesse, mitte ära õõtsu niisama). Soorita ühe ropsuga suur arv kordusi. Ära tee esialgu mingisuguseid kang-turjal hüppeid (keerad om põlved kohe p.. se). Isegi pöiahüpetel on omad ohud. Ükskord nädalas (ei vähem ega rohkem) võiksid sooritada nn sügavushüppeid, kus kõigepealt hüppad näiteks 50cm kõrgemalt pinnalt maha poolkükkasendisse (lihased venivad välja ja salvestavad elastsusenergia, mida saad hüppeks ära kasutada) ja sealt tõukad end sama ropsuga ilma vahepausita kohe maksimaalselt kõrgustesse (max 10 kordust seerias). Peale esimesi kuid võid hakata tegema plahvatuslikke jõuharjutusi ka kangisaalis, sest nüüd hakkavad ka lihased ise arenema (aga ole selja ja põlvedega ettevaatlik, kasuta sidemeid). Ülakeha on sulle vähemtähtis, kuid kogu keha lihased peaksid siiski olema tasakaalus ja proportsioonis. Väidetavalt annavad tugevad käed ka parema tunnetuse esemete viskamisel (sinu jaoks siis palli viskamisel) ja sellel on kindlasti oma tõepõhi all. Kui Mürka läks NBA-sse, siis talle oli algul harjumatu, et korv oli nii kaugel ja pidi viske sooritamiseks rohkem pingutama, millega kaotab muidugi tunnetuses. Jällegi üks põhjus, miks sealsed profid peavad omama head üldfüüsist. OK, jõudu tööle! :wub:

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

avaldaks samuti rambole kiitust! :P kuna ise ka korvpallur, siis oli äärmiselt huvitav sellist sisukat posti lugeda...sai nii mõndagi kõrvataha pandud :wub:

kui asi lühidalt kokku võtta, siis KORVPALLURITELE KOHUSTUSLIK LUGEMINE!

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
To rambo vennapoeg

Mis asi see sääre kolmpea lihas on? Minu teada koosneb säär sääre kakspea lihasest ja lestlihasest.

Loe rohkem kirjandust ja tee endale asjad selgeks. Sääre kolmpealihas kannab nime m.triceps surae, mis koosneb kahest erinevast osast: m.gastrognemius (2 pead) ja m.soleus (lestlihas) (1 pea). :P

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
To rambo vennapoeg

Mis asi see sääre kolmpea lihas on? Minu teada koosneb säär sääre kakspea lihasest ja lestlihasest.

väga hea post sinu poolt see mis sa ennist kirjutasid, andis hea ettekujutuse kuidas oma trenne kujundada, kui olen täpsema plaani paika pannud siis annan märku siia ning muidugi võite niisama soovitusi ka jagada :P

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Et kui sobilik on korvpalluril kasutada proteiine või kreatiine jõusaalis käies ?

Proteiine on kasulik minumeelest tarbida enamustel sportlastel aitavad organismil taastuda järgmiseks trenniks(tean et Tammeka jalgpallurid tarbivad neid küll) ja kui see nii ei ole siis küll keegi siin foorumis sellest ka teada annab.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

proteiini on eluliselt vajalik tarbida kõigil ... iseasi on see, et kas seda on mõtet lisaks pulbri kujul süüa ... või piisab toidust saadavast ...

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×