Atkins versus Pritikin: debatt käib

[Arnold 76]

Tagasi artikli juurde

Rindejooned on tõmmatud, tekkinud on vastanduvad osapooled ja lahing käib. See teema on vastandanud vennad vendadega ning ajanud omavahel tülli elukaaslased, mehed ja naised. Tegemist on kahtlemata toitumispõhimõtete ühe kuumema vaidlusaluse valdkonnaga ning erinevad toitumisgurud on avaldanud selles osas igasuguseid erinevaid seisukohti. Kindlasti oled ka sina, selle käesoleva kirjutise lugeja, kõnealuse teemaga vähemal või suuremal määral kokku puutunud. Debati mõlemal osapoolel on veenvaid argumente, aga kuidas siis ikkagi on, kui suur osa kaloritest peaks tulenema?

Atkinsi püramiid:

Pritikini püramiidi eelistus:

[Archangel 482]

Huvitav artikkel aga veidi segane.

Pikk jutt sellest, kuidas sportlane, kes süsivesikuid liiga vähe tarbib hoiab ennast ligi 50% ulatuses tagasi ning suur osa valkudest läheb süskariteks. Kõik arusaadav. Küll aga ei loe kuskilt välja, et selle olukorra vältimiseks peaks nüüd tarbima 50-60% päeva kaloraažist süsivesikuid.

Kui artiklist loeb välja, et korralik peale trenni tarbitud süsikutega sheik taastab enamike kaotatud lihaste glükogeenivarudest, siis milleks ülejäänud päeva jooksul veel mitusada grammi suhkrut näkku ajada?

Niipalju kui ma nüüd viimati lugenud olen, siis tavalise jõutrenniga ei kulutata niivõrd palju süsivesikuid kunagi ära. Max. 100g päevas on piisav, et taastada keskmisel jõusaalitreenijal glükogeenivarud ning samuti varustada ka ülejäänud keha kiirete suhkrutega..

Ülejäänud energia tuleks rasvadest/valkudest. Kuna peamised süsivesikute vajadused on siiski juba kaetud siis ei toimu ka metsikut valkude muundamist süsivesikuteks. Toimub hoopiski kergemat sorti ketoos.

Ning kuna süüakse metsikute süsivesikute koguste asemel tunduvalt rohkem valke ja rasvu, siis on kõht tõesti täis. Ning kuna ei toimu erilist valkude kadu, siis on alati ehitusmaterjal olemas. Ning kuna ka valkude/rasvade tarbimine suurendab insuliini eritust piisavalt, siis ei ole üldist puudust ka transportimise võimalustest lihastesse.

Muudetud Juuli 23, 2011 kasutaja Archangel poolt

[Aile 1]

Tagasi artikli juurde

Rindejooned on tõmmatud, tekkinud on vastanduvad osapooled ja lahing käib. See teema on vastandanud vennad vendadega ning ajanud omavahel tülli elukaaslased, mehed ja naised. Tegemist on kahtlemata toitumispõhimõtete ühe kuumema vaidlusaluse valdkonnaga ning erinevad toitumisgurud on avaldanud selles osas igasuguseid erinevaid seisukohti. Kindlasti oled ka sina, selle käesoleva kirjutise lugeja, kõnealuse teemaga vähemal või suuremal määral kokku puutunud. Debati mõlemal osapoolel on veenvaid argumente, aga kuidas siis ikkagi on, kui suur osa kaloritest peaks tulenema?

Atkinsi püramiid:

Pritikini püramiidi eelistus:

Ma ei lepi m6lemaga... v6i siis v6taks siit natuke ja sealt natuke

[Sarge 385]

Kui artiklist loeb välja, et korralik peale trenni tarbitud süsikutega sheik taastab enamike kaotatud lihaste glükogeenivarudest, siis milleks ülejäänud päeva jooksul veel mitusada grammi suhkrut näkku ajada?

Sellepärast, et ühe päevaga ei ole võimalik glükogeeni varusid täita. Glükogeeni varude täitmiseks läheb ikkagi mitu päeva.

Ma ise tegin ka viimased võistlused nii, et tarbisin palju süsivesikuid ja asi töötas - jalg ja triitseps triibutasid. Ei kartnud süsivesikuid selle pärast, et inimese lihaste glükogeeni varud on ca 300-500g ja maksas 60-80g.

[gmaster 303]

Üks dieet on lipiidipededele©, teine karbohüdraadipervertidele©

Muidu väga hea artikkel

[Archangel 482]

Sellepärast, et ühe päevaga ei ole võimalik glükogeeni varusid täita. Glükogeeni varude täitmiseks läheb ikkagi mitu päeva.

Ma ise tegin ka viimased võistlused nii, et tarbisin palju süsivesikuid ja asi töötas - jalg ja triitseps triibutasid. Ei kartnud süsivesikuid selle pärast, et inimese lihaste glükogeeni varud on ca 300-500g ja maksas 60-80g.

Artiklist ma seda küll välja ei loe. Mitte, et sinu sõnades kahtleksin.

Küll aga hästi ei usu, et ühegi trenniga teed tühjaks oma terve keha lihasglükogeenivarud.

Aga see on juba ammu selge, et vormi on tehtud ka saiakeste ja soustiga. Niiet, mind ei üllata küll miski.

[AlanBStard 126]

Ilmselgelt karbohüdraadiperverdi kirjutatud lugu

Kohustuslikud müüdid ketoosi ohtlikkuse kohta ja siis veel hulk poolkahtlasi väiteid. Kõvadele süsivesikupõletajatele see jutt muidugi sobib. Aga kõigile vist mitte.

[jõuents 1]

Sellega olin täiesti nõus, et

• Toitumiskava puhul tuleb arvestada inimese eripära, treeningu eesmärki, eluviisi jms
  
• Ketogeene dieet ei sobi ülekaalulistele tervise parandamiseks
  
• Pärast trenni on vaja süsikaid, et maksa ja lihaste glükogeeni varud taastada
  
• 45 minutit jalutamist päevas (tervise edendamiseks hea kuid sellega vormi kuivaks end ei kõnni)
  

Ja sellega ei nõustund absoluutselt, et

• 50-60% kaloritest peab tulema süsikatest - muidu ei tule lihast ega jõudu (mõõdukalt süsikaid?)
  
• Valk, kreatiin ja süsivesikud panevad lihase kasvama ja samas ka säilitavad lihast
  
• Taastumine on poole aeglasem kui ei tarbi niipalju süsikaid nagu ennist soovitatud
  
• Pritikin’i dieedi mõte on süüa maalähedaselt, eemaldades menüüst piimatooted ja loomsed rasvad. (hea nali)
  
• kuni 40% tarbitud valgust tehakse läbi glükoneogeneesi glükogeeniks (miks just kuni 40%? Miks mitte kuni 75%)*
  

Kes nii väga glükoneogeneesi kardab võtku enne trenni ilma ja pärast trenni süsikatega 5g leutsiini, PS leutsiin on üks kahest aminohappest millest glükoneogenees ei saa süsikaid teha.

Kuid muidu ei ütleks, et eriti hea artikkel oli - tavaline: palju süsikaid ja valku ja siis natuke mingisuguseid häid rasvu.

Muudetud Juuli 27, 2011 kasutaja jõuents poolt

[Sarge 385]

Artiklist ma seda küll välja ei loe. Mitte, et sinu sõnades kahtleksin.

Küll aga hästi ei usu, et ühegi trenniga teed tühjaks oma terve keha lihasglükogeenivarud.

Aga see on juba ammu selge, et vormi on tehtud ka saiakeste ja soustiga. Niiet, mind ei üllata küll miski.

Eks see kõik oleneb ka trenni pikkusest. Pikamaajooksjad, ratturid jne kasutavad rohkem süsivesikuid. Nende päevane kaloraaž on ka suurem kui jõualadega tegelejatel. Kuskil keegi sportlane (rattur) isegi võitis, et tema päevane kaloraaž on 50 000kcal - see tundub täiesti uskumatu ja absurd. See oli muidugi võistluste ajal, aga ikkagi - võimatu.

[AlanBStard 126]

Eks see kõik oleneb ka trenni pikkusest. Pikamaajooksjad, ratturid jne kasutavad rohkem süsivesikuid.

Nad sageli kasutavad isegi *ainult* süsivesikuid aga nende äärmine süsivesikutele keskendumine on paljus kinni kivistunud eelarvamustes ja aegunud seisukohtades, neile tuleks kasuks kui nad oma süsivesikugeelidele valku lisaks.

[gmaster 303]

Eks see kõik oleneb ka trenni pikkusest. Pikamaajooksjad, ratturid jne kasutavad rohkem süsivesikuid. Nende päevane kaloraaž on ka suurem kui jõualadega tegelejatel. Kuskil keegi sportlane (rattur) isegi võitis, et tema päevane kaloraaž on 50 000kcal - see tundub täiesti uskumatu ja absurd. See oli muidugi võistluste ajal, aga ikkagi - võimatu.

Ma arvan, et see rattur ei osanud arvutada. Hea kui 5000 kätte sai. Ta pole esimene, kes selliseid numbreid loobib.

Zack Khan ka ühes oma blogis saatis kõik selliste väidete tegijad pikalt.