Jump to content
Cropp

päevalilleseemned

Recommended Posts

Kui palju kasu või kahju saab päevalilleseemnetest? Valke on seal suhteliselt palju ja samas ka rasvu.Kas see kehakaalule ei hakka, kui päevas keskmisel 200-300g neid süüa? :)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Kui palju kasu või kahju saab päevalilleseemnetest? Valke on seal suhteliselt palju ja samas ka rasvu.Kas see kehakaalule ei hakka, kui päevas keskmisel 200-300g neid süüa? ;)

Ca 300gr sihvkat on mõne inimese kogu päevane toidunorm juba... :)

Aga muidu, täpsemaks infoks allpool!

Päevalille kasvatatakse olulise õlikultuurina Venemaal, Bulgaarias, Ungaris, Rumeenias, Argentinas ja mõnedes Aafrika osades.

100 g päevalilleseemneid sisaldab rasva 47,3 g, proteiini 24,0 g, karbohüdraate 16,1 g, mineraale 4,0 g, vitamiine 3,20 mg. Energeetiline väärtus 601 kcal/2,513 kJ.

Päevalilleseemned sisaldavad umbes 40% õli, mis on viimasel ajal väga tuntuks saanud, sest see koosneb küllastamata rasvhapetest ja pakub suurel määral kaitset arteriaalsete haiguste vastu. Kergelt röstituna ja soolaga maitsestatuna võib päevalilleseemneid näksida lihtsalt niisama. Seemned on rikkad mitmete vitamiinide poolest. Neis sisalduv E vitamiin võitleb vananemise vastu, noorendab immuunsüsteemi. E vitamiini vähesus muudab inimese mis tahes vähile 50% vastuvõtlikumaks.

B rühma vitamiine leidub päevalilleseemnetes rikkalikult.

B1 vitamiin e. tiamiin - 100 g päevalilleseemnetes on 1,95 mg tiamiini. Tiamiini päevane vajadus on 0,5 mg 1000 omastatud kalori kohta. Tiamiin on vajalik närvisüsteemile, süsivesikute ainevahetusele, rakuenergia tootmisele, söögiisule, südamele, maohappe tekkimisele, seedimisele ja haavade paranemisele.

B2 vitamiin e. riboflaviin - 100 g päevalilleseemnetes on 0,25 mg B2 vitamiini. Riboflaviin kuulub olulise osana ensüümidesse, mis aitavad muundada süsivesikuid ja rasvu energiaks.

100 g päevalilleseemneid sisaldab 1,40 mg pantoteenhapet. Pantoteenhapet on vaja kõrge elutoonuse hoidmiseks, põletikuliste protsesside profülaktikaks, stressikaitseks, rasvavarude vähendamiseks, keskendumisvõime parandamiseks, naha ja juuste tervishoiuks, vereringe normaliseerimiseks.

Mineraalainetest on päevalilleseemned rikkad kaltsiumi poolest. Luukoe moodustamisel on see element asendamatu. Päevalilleseemned on ka üheks peamiseks magneesiumiallikaks. Magneesium suurendab nakkusele vastupanu võimet, aitab vältida ateroskleroosi, vähendab närvisüsteemi erutuvust, alandab vererõhku.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Ca 300gr sihvkat on mõne inimese kogu päevane toidunorm juba... :)

Aga muidu, täpsemaks infoks allpool!

Päevalille kasvatatakse olulise õlikultuurina Venemaal, Bulgaarias, Ungaris, Rumeenias, Argentinas ja mõnedes Aafrika osades.

100 g päevalilleseemneid sisaldab rasva 47,3 g, proteiini 24,0 g, karbohüdraate 16,1 g, mineraale 4,0 g, vitamiine 3,20 mg. Energeetiline väärtus 601 kcal/2,513 kJ.

Päevalilleseemned sisaldavad umbes 40% õli, mis on viimasel ajal väga tuntuks saanud, sest see koosneb küllastamata rasvhapetest ja pakub suurel määral kaitset arteriaalsete haiguste vastu. Kergelt röstituna ja soolaga maitsestatuna võib päevalilleseemneid näksida lihtsalt niisama. Seemned on rikkad mitmete vitamiinide poolest. Neis sisalduv E vitamiin võitleb vananemise vastu, noorendab immuunsüsteemi. E vitamiini vähesus muudab inimese mis tahes vähile 50% vastuvõtlikumaks.

B rühma vitamiine leidub päevalilleseemnetes rikkalikult.

B1 vitamiin e. tiamiin - 100 g päevalilleseemnetes on 1,95 mg tiamiini. Tiamiini päevane vajadus on 0,5 mg 1000 omastatud kalori kohta. Tiamiin on vajalik närvisüsteemile, süsivesikute ainevahetusele, rakuenergia tootmisele, söögiisule, südamele, maohappe tekkimisele, seedimisele ja haavade paranemisele.

B2 vitamiin e. riboflaviin - 100 g päevalilleseemnetes on 0,25 mg B2 vitamiini. Riboflaviin kuulub olulise osana ensüümidesse, mis aitavad muundada süsivesikuid ja rasvu energiaks.

100 g päevalilleseemneid sisaldab 1,40 mg pantoteenhapet. Pantoteenhapet on vaja kõrge elutoonuse hoidmiseks, põletikuliste protsesside profülaktikaks, stressikaitseks, rasvavarude vähendamiseks, keskendumisvõime parandamiseks, naha ja juuste tervishoiuks, vereringe normaliseerimiseks.

Mineraalainetest on päevalilleseemned rikkad kaltsiumi poolest. Luukoe moodustamisel on see element asendamatu. Päevalilleseemned on ka üheks peamiseks magneesiumiallikaks. Magneesium suurendab nakkusele vastupanu võimet, aitab vältida ateroskleroosi, vähendab närvisüsteemi erutuvust, alandab vererõhku.

no vot, ma arvan et igast seemned ja pähkid igati kasulikud ja head ja tõesti hea valgu allikas

ise näiteks võtan topsitäis (200ml) päevalillseemneid, india pähkleid, kõrvitsaseemneid ja kõrvale banaane ,apelsine jne

ja väga hea toidukord on

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Pähklite puhul ärge arvutage kaloreid, vaid arvestage rasva koostist, oomega rasvhapete vahekorda ning tegelikku kogust. Minu pingerida:

1. kookospähkel - ülikasulikud küllastunud rasvad 98%, 0g o3 ja 1,8g o6 100 g kohta

2. sarapuupähkel - monoküllastamata rasva 63%, 0g o3 ja 4g o6

3. mandlid - monoküllastamata rasva 52%, 0g o3 ja 10g o6

4. kreekapähkel - palju polüküllastamata rasvu, mistõttu säilib viletsalt (ostan ainult siis, kui saabub uus värske partii), millest 5,5g 03 ja 28g o6 .

Pistaatsia ja makadaamiapähklid on suure monoküllastamata rasvhapete sisaldusega, kuid neist saab ka palju o3 (täpsed andmed mul puuduvad). Kõige viletsama rasvhappelise koostisega on kindlalt brasiiliapähkel - 0g o3 ja 23g o6. Enam-vähem sama koostis on maapähklil e arahhisel - 0g o3 ja 22g o6, kuid nende puhul ei ole tegu pähklite, vaid kaunviljadega. Rämps, sest kannavad kaasas hallitusseeni.

Kui arvestada ka seemnete rasvhappelist koostist, siis seesami ja päevalilleseemned on viimati mainitutest veel viletsamad - 0g o3 ja vastavalt 25 ja 30g o6.

India pähkli kohta andmeid pole, kuid pole raske arvata, et tegu on järjekordse o6-rohke pähkliga.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
no vot, ma arvan et igast seemned ja pähkid igati kasulikud ja head ja tõesti hea valgu allikas

ise näiteks võtan topsitäis (200ml) päevalillseemneid, india pähkleid, kõrvitsaseemneid ja kõrvale banaane ,apelsine jne

ja väga hea toidukord on

Valk on seal küll viimane asi, mida vaadata. See on taimne valk.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Autojuhina oskan öelda,et väga hea väsimuse peletamiseks.

Olen tarbinud juba pea kaks aastat mingi 100-200gr päevas, paksuks ei tee ja parem ikka, kui komme süüa.

soovitan soojalt.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Autojuhina oskan öelda,et väga hea väsimuse peletamiseks.

Olen tarbinud juba pea kaks aastat mingi 100-200gr päevas, paksuks ei tee ja parem ikka, kui komme süüa.

soovitan soojalt.

Kuhu sa koored tatistad, kambiin ju pärast rokane, või paned Venemaa vahet kus nende mahatatistamine elunormiks on?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
Kuhu sa koored tatistad, kambiin ju pärast rokane, või paned Venemaa vahet kus nende mahatatistamine elunormiks on?

Tänapäeval müüakse poes laias valikus kooritud päevalilleseemneid. Seega, ka kultuursele tarbijale!

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Njah aga kooritud seemneid süües pole minu arust sellel asjal mõtet, kui igavust vm tahetakse peletada. See koorimine ongi mõnus nende seemnete juures.Muidugi koorte maha sülitamine on rõve.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Inimesed sööge kõrvitsaseemneid. Tuleb väga odav kui vanaemal on peenar ja ta sadu kõrvitsaid kasvatab. Ühest kõrvitsast saab paarsada grammi seemneid, mida ilusti saab ära kuivatada ja näksida. Ei pea poest ostma, ka paarkümmend senti on raha , mida kokku hoida. Ja tõesti kõrvitsa seemneid on lihtne hankida, Enamus inimesi, kui mitte arvestada kõrvitsa kasvatajaid, kes korjavad seemneid teistel kasvatuslikel eesmärkidel, viskava seemned kõik minema. Lisaks saab neid näiteks ka tuttavatel küsida, nagu ütlesin, visatakse seemneid lihtsalt prügikasti. Hoolsamad viskavad komposti :D

Soovitan ning ta toiteväärtus on tal hea, nagu ka teistel pähklitel ja seemnetel.

Lisaks erinevatel kõrvitsatel on erinevad seemned, nii maitse kui ka värvi poolest.

See the table below for in depth analysis of nutrients:

Pumpkin seeds, dried,

Nutritional value per 100 g.

(Source: USDA National Nutrient data base) Principle Nutrient Value Percentage of RDA Energy 559 Kcal 28% Carbohydrates 10.71 g 8% Protein 30.23 g 54% Total Fat 49.05 g 164% Cholesterol 0 mg 0% Dietary Fiber 6 g 16% Vitamins Folates 58 µg 15% Niacin 4.987 mg 31% Pantothenic acid 0.750 mg 15% Pyridoxine 0.143 mg 11% Riboflavin 0.153 mg 12% Thiamin 0.273 mg 23% Vitamin A 16 IU 0.5% Vitamin C 1.9 µg 3% Vitamin E-γ 35.10 mg 237% Electrolytes Sodium 7 mg 0.5% Potassium 809 mg 17% Minerals Calcium 46 mg 4.5% Copper 1.343 mg 149% Iron 8.82 mg 110% Magnesium 592 mg 148% Manganese 4.543 mg 198% Phosphorus 1233 mg 176% Selenium 9.4 µg 17% Zinc 7.81 mg 71% Phyto-nutrients Carotene-ß 9 µg -- Crypto-xanthin-ß 1 µg -- Lutein-zeaxanthin 74 µg --

Muudetud kasutaja martinkink poolt

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×