Jump to content
Bert

Jooks VS Pulss

Recommended Posts

Tere! Küsimus selline, et olen kuulnud, et aktiivne rasva põletus toimub 120-140 pulsi sagedusel, nt. joostes. Ma olen käinud kyll ja kyll jooksmas, kuid ma pole nii täpselt pulssi mõõtnud. Täna jooksin koos pulsimõõtjaga. Tuelmus oli selline, et normaalses tempos jooksmine oli mul 160-165 pulss. Päris võimatu oli joosta 120-140.. kui siis, sain mingi min. 143 peale... Kuida siis täpselt selle rasvapõletusega on? Et põletab siis vähem rasva, kui joosta 160-165 vahemikus? Ette tänades, Bert

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Mul sama lugu. Jooksen üsna palju, võhma on ja kui vaja, siis kiirust ka, aga kui joosta pulsiga 120-140, siis peab ju lausa kõndima hakkama. Minu tavapärane pulss on kergel jooksul kusagil 150-155. Puhkeolekus tavaline 60-68. Ma arvan, et siin peab iga inimene kasutama pulsisagedust 120-140 lihtsalt orientiirina ning õppima enda organismi tundma.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Kui tahad alla võtta, siis kiirkõnd on enamusele sobiv ja sel juhul, kui kõndida täie tempoga, ongi pulss seal vahemikus, mis on rasvapõletuseks paras

.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Ise tegin täna näiteks 50 minutit sörki hoides pulsi enamvähem stabiilselt 130 peal. Põhimõtteliselt on see jah paras kiirkõnni tempo, aga eks igaüks ise valib kas käib või jookseb. Isiklikult mulle istub hästi aeglane sörkjooks.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

See näitab, et süda on treenimata ning saavutamaks sobivat pulsisagedust tuleks ka vastavalt tempot reageerida (aeglasest kõnnist kuni kiire jooksuni). Rasva põletab aeroobne jooks, mis jääb max pulsisagedusest alla 60%

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Aktiivne rasva põletus toimub aeroobses reziimis treenides, tavaliselt on inimese aeroobne piir pulsisagedusel 140, on ka erandeid. Kuis sul joostes pulsiga 160 ei teki probleemi rahulikult rääkida ja hingeldama ei aja siis võib sinu aeroobne lävi ollagi 160. Parem on seda kindlaks teha spordiarsti juures.

Kui mina hakkasin 2 aastat tagasi üle pikka aja spordiga tegelema siis pidin umbes 3-4 kuud tegelema ainult kõnni või kiirkõnniga kuna jooksu puhul tõusis pulss üle 145 (minu aeroobne lävi). Praeguseks võin joosta üsna kiire tempoga ilma, et pulss tõuseks üle 145.

See on treenimise asi kui kiiresti sa võid joosta ilma pulsi tõusuta üle aeroobse piiri.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Rasva põletusega on nii, et kui sa jooksed tund aega näiteks pulsiga 165 ja tarbid 1000 kcal-i siis sellest näiteks 35% on rasva, seega 350 kcal-i,

aga joostes tund aega pulsiga 135 tarbid sa ainult 800 kcal, aga sellest 60 % on rasva, seega 480 kcal-i. Kõrgema pulsisagedusega joostes tarbid sa peamiselt süsivesikuid.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

minul pulss korraliku tempo juures üle 145 ei lähe. sörkides ja aeglases tempos on nii 120 tuuris. hommikul tõustes ca 52 - 55. päeval suvalisel ajal lösutades ca 60. mida kõrgem pulsisagedus seda rohkem energiat kulub. aga erinevate pulsisageduste lõikes kulutab keha rasvu ja süsivesikuid erinevalt. madamal pulsisagedusel rohkem rasva. kõrgemal rohkem süsivesikuid. pole vahet kas joost või kõndida. jälgi pulssi ja kui pulss on soovitud vahemikus siis on kõik õige. peale selle soovitaks käia spordiarsti juures. seal saad täpselt teada mis ja kuidas. mind huvitaks hoopis kuidas teil taastumisega lugu on. kui kiiresti pulss kohe peale treeningu lõpetamist esimese 3 mintaga langeb. nah nagu spordiarsti juures. et mõõdad taastumist kas istudes või pikali olles ja ei ärple. oled rahulikult.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Toon näite kus eelmisel sügisel võistlusteks valmistumisel tegin 3 kuud pea iga päev umbes 90 min aeroobset ( hommikul 30 min ja õhtul 60 min ). Vahetult enne võistlust oli endalegi üllatuseks hommikul pulss 34-36 ja aeroobsel treeningul kõvasti pingutades ei tõusnud kuidagi üle 150. Seda aga ei olnud aeroobset alustades, seega oli süda tõesti treenimata ja muidugi oma osa mängis siin ka rasva protsent, mida madalam seda madalam ka pulss.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

M.M. kui sul on tõesti sellised näitajad, siis on sul juba ideaalne jooksja süda. Nendel jääb ka pulss puhkeoekus miski sinnakanti. Endal mul on puhkeolekus miski 49-50 SLS. Ning peale pingutust taastub keskmisest paremini ära, kuid vahepeal tükib jupsima (läheb liiga kiiresti jällegi lakke). Seega aeglane jooks treenib väga hästi südant ning toimub rasvapõletamine. Kuid samas peaks see toimuma miski 1h kandis, et see efekt toimima saaks hakata

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

aga kust sa tead et kiiresti lakke läheb. kas su väide põhineb pulsimõõtjal või on see kindel fakt. nimelt pidin isegi peaaegu infarkti saama kui pisikese kargamise peale pulsimõõtja 80 lt kohe 190 peale hüppas. siis avastasin et andur polnud tihedalt keha küljes ja loksus. ja see liikumine ajaski näidu lakke. proovi tõmba näpuga mööda andurit. teeb sama välja. ja siis tahtsin küsida et kuidas rahval taastumisega lugu on. mul on näit nii. alustan mõtmist 140. 1 mint 105, 2 mint 95, 3 mint 90. umbes sedaviisi. tegelikult tükib mul kah süda vahel jupsima. nimelt on kontrollitud ja uuritud ja on kõva korralik süda. aga tükib ekstrsüstoleid ehk vahelööke tegema. arst ütles et kõigil inimestel esineb vahel ekstrasüstoleid ja pole hullu. aga no krt kui ikka päevas mitu x tugevalt võpatab siis paneb ikka mõtlema küll. ja kõige jamam on see et mõned ei pidavatki neist lahti saama. jams värk. on kellegil veel sama häda?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Vahelööke teeb ka minu süda aegajalt, kuigi arst väidab jah ka sama et süda on mul tugev ja lööb väga jõuliselt, ning seda viimast on ette tulnud isegi selliselt et kuulen oma südame lööke kui vaikselt istun. Seda juhtub muidugi harva!!! :)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

No mul on SLS-i mõõtev kell koos anduriga, lisaks oskan ma teda ka käsitsi mõõta ning aeg ajalt mõõdan ka spetsiaalse aparaadiga.

Kuid jah sinu kella suhtes veel nii palju öelda, et egas nad õigeid numbreid jah ei pruugi iga kord näidata. Mul läks spordiarsti juures lindil joostes ükskord SLS isegi üle 210. Aga jah minu arust hoiab ikkagi aeglane jooks südant kõige paremini vormis. Niiet tehke omad järeldused. Pikka maad ma ei suuda enam kiiresti joosta, kuna lihasmass mul ei võimalda seda enam. Kuid see eest kiirus on jällegi hea :)

Mind vaevasid ka südamehädad paar aastat tagasi, kui süda teravaid lööke aegajalt tegi. Mulle soovitati miski tablette (kaalium, magneesium, kui ma ei eksi nüüd)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Tavaliselt soovitatakse süüa kalamaksaõli kapsleid... ise sõin neid mingi aasta-kaks tagasi. See pidavat hästi südant tugevdama. Endalgi pole süda just parimas korras ja arvan et võiks nüüd vastu suve hakata uuesti neid kapsleid sööma.. soovitan soojalt ka teistelegi!

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

See, et sa kuuled südamelööke, kaos ,võibo olla hoopis üks tuiksoon, veresoon, mis asetseb kõrva lähedal.

Ma käisin sellepärast ükskord arstijuures, kuuldes magades mingeid tukseid :)

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

mind ka huvitab mis need teravad löögid on ja mis asi on see terav "torge" mis vahel harva korraks rinnust läbi käib?

ja palju need pulsimõõtjad maksavad ja kust saada? endalgi plaanis suvel ka südant rohkem treenida siis on keha jälle valmis talvel ühe hea koorma lihast juurde võtma...

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×