Jump to content
VDO

Päike ja UV-kiirgus

Recommended Posts

Kuidas on tänapäeval põhjamaisel heledama nahatüübiga inimesel lood päevitamise ja uv-kiirguse saamisega? Viimasel ajal on palju juttu olnud sellest, kui kahjulik on päikesekiirgus, põhjustades nahavähki, naha vananemist ja muid hädasid. Viimastes teemades on anelka rääkinud, et inimene peaks ikka UV-kiirgust saama.

Minul tekkisid sellised mõtted...

Need inimesed, kes elasid enne põlluharijaid olid 11% tugevamad luud ja hambad kui meil:

a-vitamiini saadi ka siis palju (loomade organid ja juurvili), gluteeni polnud, piimatooteid polnud, 24/7 päikese käes...

Need 2500 naist, kes viitsisid regulaarselt kalamaksaõli tarvitada, jälgisid ka kindlasti teisi "tervislikke" tõekspidamisi... ning nendega juhtus nii:

kuna nad ei saanud piisavalt uv kiirgust ei saanud nad ka piisavalt D-vitamiini ning gluteen hävitas nende immuunsüsteemi.

Eskimod ei söö valget suhkrut, siiski on neil kehvad hambad ja luud. Ma kaldun arvama, et põhjus on puudulikus uv kiirguses.

http://www.westonaprice.org/traditional_di..._of_africa.html - palju küllastunud rasva peab sööma, kookos- ja loomade rasvad.

...ja kui 2-3 kuud aastas päikest on näha, siis meedias muust ei räägitagi, et kui mürgine ikka uv kiirgus on ja mida kõike peale peab määrima kaitseks... (kahjulik on siis kui lumivalge põhjamaa inimene end munadeni paljaks koorib ja siis ära põletab) Tänapäeva teadlaste arvates peaks inimene elama pimedas koopas ja saia sööma - see on aga vastuolus inimese olemuse ja evolutsiooniga. Kes kuulab teadlasi, kes loodust...

Samas on näiteks Austraalias inimesed kogu aeg päikese käes ja melanoomi esinemine on esimesel kohal maailmas. Mis nendega valesti on? Siis teadis Vanade torisejate saates üks mees rääkida vene naissuusatajast, kelle nägu oli kogu aeg külma ja päikese käes, ning kelle näonahast küll midagi kena alles polnud.

Aga, kui palju (ja kas üldse) peaks siis päevitama, et see oleks ohutu ja kasulik (d-vitamiini süntees jne.)? Või peita end maksimaalselt? (Koopasse :) )

Kui päevitada, kas siis kasutada päikesekreemi (mõtlen just naturaalset) või mitte? Kui pikalt päikese käes viibida? Aastaringselt?

See leht, millele ma ka siit foorumist viite leidsin soovitab, mõõdukust ja naturaalseid päikesekaitsevahendeid.

Mõõdukuse soovitused on piirata päikese käes viibimise aega, kõige aktiivsemal ajal toas olla, kanda nii palju riideid ja peakatteid kui võimalik ja päikese eest varjamata kehaosadele kanda naturaalseid taimedest saadavaid päikesekaitseid.

Naturaalsed päikesekaitsed on välja toodud ka.

Kanepiseemneõli - SPF 6 (vahest on mõeldud linaseemneõli)

Shea-puu või - Cinnaminic Acid - SPF 6

Makadaamiaõli - SPF 6

Sesame seed oil - SPF 4

Jojoba õli - SPF 4

Kookoseõli - SPF 2

Kas söömisel (palju küllastunud rasvu, vähe süsivesikuid, kalaõli jne.) on ka mingi efekt päevitamisele või naha kaitsele?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

USAs pidada lõunas vähem nahavähki olema kui põhjas.

Austraalias on palju vigase MCR1-retseptoriga tedretäpilisi iirlasi.

Väikesed UV kogused on kindlasti vajalikud, tõenäoliselt mitte ainult D-vitamiiniga seoses. Paljud päikeseblokaatorid võivad kahjulikud olla. Looduslikud peaks OK olema.

Porgand ei tohiks eriti midagi teha kui just puudus majas ei ole. Oliiviõli sisaldab nahka ronivaid ja seda kaitsvaid ühendeid. Looduslik E-vitamiinisegu kaitseb, apteegi E-vitamiin alfa-tokoferool viib need kaitsvad E-vitamiiniühendid hoopis organismist välja. Kalaõli võib pigmentatsiooni soodustada, PABA võib ka, B-12 võib ka, D-vitamiin soodustab.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Toidus peaks siis olema küllastunud rasvhapped + omega-3. Aga kuidas nende "päikesekogustega" on? Aktiivsemal ajal kuub selga ja kübar pähe ja kui see aeg möödas, siis ennast päikesele näidata?

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides
USAs pidada lõunas vähem nahavähki olema kui põhjas.

Austraalias on palju vigase MCR1-retseptoriga tedretäpilisi iirlasi.

Väikesed UV kogused on kindlasti vajalikud, tõenäoliselt mitte ainult D-vitamiiniga seoses. Paljud päikeseblokaatorid võivad kahjulikud olla. Looduslikud peaks OK olema.

Porgand ei tohiks eriti midagi teha kui just puudus majas ei ole. Oliiviõli sisaldab nahka ronivaid ja seda kaitsvaid ühendeid. Looduslik E-vitamiinisegu kaitseb, apteegi E-vitamiin alfa-tokoferool viib need kaitsvad E-vitamiiniühendid hoopis organismist välja. Kalaõli võib pigmentatsiooni soodustada, PABA võib ka, B-12 võib ka, D-vitamiin soodustab.

Porgand aitab ju pruunistuda.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Päikesekiirgus on kahjulik ainult siis, kui inimese kehas puuduvad vajalikud ained normaalseks reageerimiseks valgusele. Nahavähki haigestumine ei sõltu päikesekiirguse hulgast ega päikeseblokaatorite kasutamisest, vaid eelkõige toiduga saadavatest antioksüdantidest, eelkõige A (väga hea allikas on maksapasteet) ja C-vitamiinidest, kusjuures beeta-karotiin A-vitamiini asemel ei toimi. Nimetatud antioksüdandid tagavad kaitse ja seda eriti põhjamaade elanikel. Nahavähk on otseselt seotud polüõlide nii toiduks tarvitamise kui välispidise tarvitamisega, kuid kallid päikesekreemid ja muul otstarbel nahale kantav kosmeetika sisaldavad pea eranditult oomega-6 rasvhappeid, mis valguse ja soojuse käes kergesti oksüdeeruvad, muutudes organismile toksiliseks (sama lugu söögiõlidega). Kunagi pole nende tarbimine nii ulatuslik olnud ja nahavähki haigestumine samaaegselt üha suureneb! Päikesekreeme kasutades võib nahka veelgi ulatuslikumalt kahjustada, sest nende toimel ei tunnetata kõrvetust, mis sunniks päikese käest lahkuma! Kõige mõistlikum on nahale määrimiseks kasutada kookosõli ja kasutada peakatet.

Kui palju siis ikkagi päikese käes viibida, et saada vajalik annus päikest D-vitamiini sünteesiks? Kui kasutate eelpooltoodud infot, siis rohkem, kui mitte, siis palju vähem. Aga kui palju? Ärge küsige lollusi, vaid tunnetage oma keha, sest see on tohutult targem kui selle ülemõtlev omanik..

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Maksapasteeti(RAUD) saavad lubada endale vaid naised ja lapsed. Loomulikult ka mehed, kes käivad doonoriks. Ülejäänud saavad A-vitamiini kalamaksaõlist ja munakollasest, nemad peavad isegi punase lihaga ette vaatama. Arvatakse, et see buffer on tekkinud 1. parasiitidest, kes verd imesid 2. jahil saadi tihti vigastada ja kaotati verd. Kellel vähegi võimalik, siis doonoriks - kõigile vajalik.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Arvan, et selle kiirguse saad nii või naa, oled sa tõmmu või valge. Iga inimene reageerib selle erinevalt ju. Mõni ei reageeri üldse, vähemalt väliselt ei tundu nii, kui välimus võib olla petlik.

Jaga seda postitust


Viita postitusele
Jaga teistes saitides

Please sign in to comment

You will be able to leave a comment after signing in



Sign In Now

  • Viimati Sirvimas   0 liiget

    Ühtegi registreeritud kasutajat ei vaata seda lehte.

×