Mine sisule


       

Foto
- - - - -

päevalilleseemned


  • Please log in to reply
19 vastust antud teemale

#1 Cropp

    Algaja

  • Kasutajad
  • 23 postitust

Postitanud 30 märts 2010 - 20:17

Kui palju kasu või kahju saab päevalilleseemnetest? Valke on seal suhteliselt palju ja samas ka rasvu.Kas see kehakaalule ei hakka, kui päevas keskmisel 200-300g neid süüa? :)
  • 0

#2 younger

    Kasutaja

  • Kasutajad
  • 220 postitust

Postitanud 30 märts 2010 - 20:24

Ära sa jah üle pinguta. Head rasvad on päevalilleseemnetes. Kahju ainult, et minul neist allergia. Oeh...
  • 0

#3 kirp2

    Master

  • Fitness.ee
  • 5 987 postitust

Postitanud 30 märts 2010 - 20:56

Väga omega6 rikas. Ei usu, et väga kasulik on. Ise usaldan vaid mandleid, kreeka pähkleid ja mõnesid teisi pähkleid tervislike rasvaallikatena.
  • 1

#4 MõmmiLiis

    Kasutaja

  • Kasutajad
  • 246 postitust

Postitanud 30 märts 2010 - 22:50

Kui palju kasu või kahju saab päevalilleseemnetest? Valke on seal suhteliselt palju ja samas ka rasvu.Kas see kehakaalule ei hakka, kui päevas keskmisel 200-300g neid süüa? ;)


Ca 300gr sihvkat on mõne inimese kogu päevane toidunorm juba... :)
Aga muidu, täpsemaks infoks allpool!

Päevalille kasvatatakse olulise õlikultuurina Venemaal, Bulgaarias, Ungaris, Rumeenias, Argentinas ja mõnedes Aafrika osades.
100 g päevalilleseemneid sisaldab rasva 47,3 g, proteiini 24,0 g, karbohüdraate 16,1 g, mineraale 4,0 g, vitamiine 3,20 mg. Energeetiline väärtus 601 kcal/2,513 kJ.
Päevalilleseemned sisaldavad umbes 40% õli, mis on viimasel ajal väga tuntuks saanud, sest see koosneb küllastamata rasvhapetest ja pakub suurel määral kaitset arteriaalsete haiguste vastu. Kergelt röstituna ja soolaga maitsestatuna võib päevalilleseemneid näksida lihtsalt niisama. Seemned on rikkad mitmete vitamiinide poolest. Neis sisalduv E vitamiin võitleb vananemise vastu, noorendab immuunsüsteemi. E vitamiini vähesus muudab inimese mis tahes vähile 50% vastuvõtlikumaks.
B rühma vitamiine leidub päevalilleseemnetes rikkalikult.
B1 vitamiin e. tiamiin - 100 g päevalilleseemnetes on 1,95 mg tiamiini. Tiamiini päevane vajadus on 0,5 mg 1000 omastatud kalori kohta. Tiamiin on vajalik närvisüsteemile, süsivesikute ainevahetusele, rakuenergia tootmisele, söögiisule, südamele, maohappe tekkimisele, seedimisele ja haavade paranemisele.
B2 vitamiin e. riboflaviin - 100 g päevalilleseemnetes on 0,25 mg B2 vitamiini. Riboflaviin kuulub olulise osana ensüümidesse, mis aitavad muundada süsivesikuid ja rasvu energiaks.
100 g päevalilleseemneid sisaldab 1,40 mg pantoteenhapet. Pantoteenhapet on vaja kõrge elutoonuse hoidmiseks, põletikuliste protsesside profülaktikaks, stressikaitseks, rasvavarude vähendamiseks, keskendumisvõime parandamiseks, naha ja juuste tervishoiuks, vereringe normaliseerimiseks.
Mineraalainetest on päevalilleseemned rikkad kaltsiumi poolest. Luukoe moodustamisel on see element asendamatu. Päevalilleseemned on ka üheks peamiseks magneesiumiallikaks. Magneesium suurendab nakkusele vastupanu võimet, aitab vältida ateroskleroosi, vähendab närvisüsteemi erutuvust, alandab vererõhku.
  • 0

#5 haamer

    Kasutaja

  • Kasutajad
  • 162 postitust

Postitanud 30 märts 2010 - 23:02

Ca 300gr sihvkat on mõne inimese kogu päevane toidunorm juba... :)
Aga muidu, täpsemaks infoks allpool!

Päevalille kasvatatakse olulise õlikultuurina Venemaal, Bulgaarias, Ungaris, Rumeenias, Argentinas ja mõnedes Aafrika osades.
100 g päevalilleseemneid sisaldab rasva 47,3 g, proteiini 24,0 g, karbohüdraate 16,1 g, mineraale 4,0 g, vitamiine 3,20 mg. Energeetiline väärtus 601 kcal/2,513 kJ.
Päevalilleseemned sisaldavad umbes 40% õli, mis on viimasel ajal väga tuntuks saanud, sest see koosneb küllastamata rasvhapetest ja pakub suurel määral kaitset arteriaalsete haiguste vastu. Kergelt röstituna ja soolaga maitsestatuna võib päevalilleseemneid näksida lihtsalt niisama. Seemned on rikkad mitmete vitamiinide poolest. Neis sisalduv E vitamiin võitleb vananemise vastu, noorendab immuunsüsteemi. E vitamiini vähesus muudab inimese mis tahes vähile 50% vastuvõtlikumaks.
B rühma vitamiine leidub päevalilleseemnetes rikkalikult.
B1 vitamiin e. tiamiin - 100 g päevalilleseemnetes on 1,95 mg tiamiini. Tiamiini päevane vajadus on 0,5 mg 1000 omastatud kalori kohta. Tiamiin on vajalik närvisüsteemile, süsivesikute ainevahetusele, rakuenergia tootmisele, söögiisule, südamele, maohappe tekkimisele, seedimisele ja haavade paranemisele.
B2 vitamiin e. riboflaviin - 100 g päevalilleseemnetes on 0,25 mg B2 vitamiini. Riboflaviin kuulub olulise osana ensüümidesse, mis aitavad muundada süsivesikuid ja rasvu energiaks.
100 g päevalilleseemneid sisaldab 1,40 mg pantoteenhapet. Pantoteenhapet on vaja kõrge elutoonuse hoidmiseks, põletikuliste protsesside profülaktikaks, stressikaitseks, rasvavarude vähendamiseks, keskendumisvõime parandamiseks, naha ja juuste tervishoiuks, vereringe normaliseerimiseks.
Mineraalainetest on päevalilleseemned rikkad kaltsiumi poolest. Luukoe moodustamisel on see element asendamatu. Päevalilleseemned on ka üheks peamiseks magneesiumiallikaks. Magneesium suurendab nakkusele vastupanu võimet, aitab vältida ateroskleroosi, vähendab närvisüsteemi erutuvust, alandab vererõhku.



no vot, ma arvan et igast seemned ja pähkid igati kasulikud ja head ja tõesti hea valgu allikas

ise näiteks võtan topsitäis (200ml) päevalillseemneid, india pähkleid, kõrvitsaseemneid ja kõrvale banaane ,apelsine jne
ja väga hea toidukord on
  • 0

#6 hehee

    Tõsine tegija

  • Kasutajad
  • 1 552 postitust

Postitanud 31 märts 2010 - 07:12

Pähklite puhul ärge arvutage kaloreid, vaid arvestage rasva koostist, oomega rasvhapete vahekorda ning tegelikku kogust. Minu pingerida:
1. kookospähkel - ülikasulikud küllastunud rasvad 98%, 0g o3 ja 1,8g o6 100 g kohta
2. sarapuupähkel - monoküllastamata rasva 63%, 0g o3 ja 4g o6
3. mandlid - monoküllastamata rasva 52%, 0g o3 ja 10g o6
4. kreekapähkel - palju polüküllastamata rasvu, mistõttu säilib viletsalt (ostan ainult siis, kui saabub uus värske partii), millest 5,5g 03 ja 28g o6 .
Pistaatsia ja makadaamiapähklid on suure monoküllastamata rasvhapete sisaldusega, kuid neist saab ka palju o3 (täpsed andmed mul puuduvad). Kõige viletsama rasvhappelise koostisega on kindlalt brasiiliapähkel - 0g o3 ja 23g o6. Enam-vähem sama koostis on maapähklil e arahhisel - 0g o3 ja 22g o6, kuid nende puhul ei ole tegu pähklite, vaid kaunviljadega. Rämps, sest kannavad kaasas hallitusseeni.
Kui arvestada ka seemnete rasvhappelist koostist, siis seesami ja päevalilleseemned on viimati mainitutest veel viletsamad - 0g o3 ja vastavalt 25 ja 30g o6.
India pähkli kohta andmeid pole, kuid pole raske arvata, et tegu on järjekordse o6-rohke pähkliga.


  • 0

#7 Alexander Andrusenko

    Vana tegija

  • Moderaatorid
  • 4 141 postitust

Postitanud 31 märts 2010 - 08:43

no vot, ma arvan et igast seemned ja pähkid igati kasulikud ja head ja tõesti hea valgu allikas

ise näiteks võtan topsitäis (200ml) päevalillseemneid, india pähkleid, kõrvitsaseemneid ja kõrvale banaane ,apelsine jne
ja väga hea toidukord on


Valk on seal küll viimane asi, mida vaadata. See on taimne valk.
  • 0

#8 haamer

    Kasutaja

  • Kasutajad
  • 162 postitust

Postitanud 31 märts 2010 - 18:24

Valk on seal küll viimane asi, mida vaadata. See on taimne valk.



kas kehal mitte vahet ei pidanud olema kust ta oma valgu kätte saab ?
  • 0

#9 Arx07

    Tegija

  • Kasutajad
  • 819 postitust

Postitanud 31 märts 2010 - 18:30

kas kehal mitte vahet ei pidanud olema kust ta oma valgu kätte saab ?

Loomsed valgud on täisväärtuslikumad.
  • 0

#10 haamer

    Kasutaja

  • Kasutajad
  • 162 postitust

Postitanud 31 märts 2010 - 18:30

Loomsed valgud on täisväärtuslikumad.



niiet ikkagi see valk mis pähklitest ja seemnetest tuleb on ka arvestatav lihaste kasvatamisel ?
  • 0

#11 PumaZ

    Tegija

  • Kasutajad
  • 709 postitust

Postitanud 31 märts 2010 - 18:37

niiet ikkagi see valk mis pähklitest ja seemnetest tuleb on ka arvestatav lihaste kasvatamisel ?


Söö loomset valku kah lisaks taimsele valgule kõrvale.
  • 0

#12 nublik

    Vaatleja

  • Kasutajad
  • 2 postitust

Postitanud 31 märts 2010 - 20:58

Autojuhina oskan öelda,et väga hea väsimuse peletamiseks.
Olen tarbinud juba pea kaks aastat mingi 100-200gr päevas, paksuks ei tee ja parem ikka, kui komme süüa.
soovitan soojalt.
  • 0

#13 rolex

    Algaja

  • Kasutajad
  • 45 postitust

Postitanud 31 märts 2010 - 22:47

Autojuhina oskan öelda,et väga hea väsimuse peletamiseks.
Olen tarbinud juba pea kaks aastat mingi 100-200gr päevas, paksuks ei tee ja parem ikka, kui komme süüa.
soovitan soojalt.

Kuhu sa koored tatistad, kambiin ju pärast rokane, või paned Venemaa vahet kus nende mahatatistamine elunormiks on?
  • 0

#14 Cropp

    Algaja

  • Kasutajad
  • 23 postitust

Postitanud 01 aprill 2010 - 15:42

Tänud info eest. Laseme heal maitsta siis <_<
  • 0

#15 Alexander Andrusenko

    Vana tegija

  • Moderaatorid
  • 4 141 postitust

Postitanud 01 aprill 2010 - 15:46

Nii et lugesid info läbi ja tegid ikka valed järeldused.
  • 0

#16 MõmmiLiis

    Kasutaja

  • Kasutajad
  • 246 postitust

Postitanud 01 aprill 2010 - 22:07

Kuhu sa koored tatistad, kambiin ju pärast rokane, või paned Venemaa vahet kus nende mahatatistamine elunormiks on?


Tänapäeval müüakse poes laias valikus kooritud päevalilleseemneid. Seega, ka kultuursele tarbijale!
  • 0

#17 xerox

    Kasutaja

  • Kasutajad
  • 139 postitust

Postitanud 01 aprill 2010 - 22:35

Njah aga kooritud seemneid süües pole minu arust sellel asjal mõtet, kui igavust vm tahetakse peletada. See koorimine ongi mõnus nende seemnete juures.Muidugi koorte maha sülitamine on rõve.
  • 0

#18 martinkink

    Tegija

  • Kasutajad
  • 1 118 postitust

Postitanud 23 märts 2013 - 21:27

Inimesed sööge kõrvitsaseemneid. Tuleb väga odav kui vanaemal on peenar ja ta sadu kõrvitsaid kasvatab. Ühest kõrvitsast saab paarsada grammi seemneid, mida ilusti saab ära kuivatada ja näksida. Ei pea poest ostma, ka paarkümmend senti on raha , mida kokku hoida. Ja tõesti kõrvitsa seemneid on lihtne hankida, Enamus inimesi, kui mitte arvestada kõrvitsa kasvatajaid, kes korjavad seemneid teistel kasvatuslikel eesmärkidel, viskava seemned kõik minema. Lisaks saab neid näiteks ka tuttavatel küsida, nagu ütlesin, visatakse seemneid lihtsalt prügikasti. Hoolsamad viskavad komposti :D

Soovitan ning ta toiteväärtus on tal hea, nagu ka teistel pähklitel ja seemnetel.


Lisaks erinevatel kõrvitsatel on erinevad seemned, nii maitse kui ka värvi poolest.


See the table below for in depth analysis of nutrients:

Pumpkin seeds, dried,
Nutritional value per 100 g.
(Source: USDA National Nutrient data base) Principle Nutrient Value Percentage of RDA Energy 559 Kcal 28% Carbohydrates 10.71 g 8% Protein 30.23 g 54% Total Fat 49.05 g 164% Cholesterol 0 mg 0% Dietary Fiber 6 g 16% Vitamins Folates 58 µg 15% Niacin 4.987 mg 31% Pantothenic acid 0.750 mg 15% Pyridoxine 0.143 mg 11% Riboflavin 0.153 mg 12% Thiamin 0.273 mg 23% Vitamin A 16 IU 0.5% Vitamin C 1.9 µg 3% Vitamin E-γ 35.10 mg 237% Electrolytes Sodium 7 mg 0.5% Potassium 809 mg 17% Minerals Calcium 46 mg 4.5% Copper 1.343 mg 149% Iron 8.82 mg 110% Magnesium 592 mg 148% Manganese 4.543 mg 198% Phosphorus 1233 mg 176% Selenium 9.4 µg 17% Zinc 7.81 mg 71% Phyto-nutrients Carotene-ß 9 µg -- Crypto-xanthin-ß 1 µg -- Lutein-zeaxanthin 74 µg --

Redigeeris martinkink, 23 märts 2013 - 21:28.

  • 0
Trenn, Toit, Puhkus

Mitte midagi ei juhtu üleöö, kõik on vaid aja küsimus

#19 Mait1234

    Algaja

  • Kasutajad
  • 36 postitust

Postitanud 24 märts 2013 - 09:37

kas kehal mitte vahet ei pidanud olema kust ta oma valgu kätte saab ?


http://en.wikipedia.org/wiki/Protein_Digestibility_Corrected_Amino_Acid_Score
  • 0

#20 MoloM

    Tegija

  • Kasutajad
  • 801 postitust

Postitanud 24 märts 2013 - 09:55

Haamer sai ka lõpuks vastuse oma küsimusele, ei pidanudki kaua ootama väga :D
  • 0
Miski pole lollikindel, sest lollid on äärmiselt leidlikud... :P




0 kasutaja(t) loeb seda teemat

0 kasutajat, 0 külalist, 0 anonüümset kasutajat